/nginx/o/2013/10/04/2447063t1he01f.jpg)
Unehäired on täiskasvanud elanikkonna seas sage nähtus ning kahjuks ka aladiagnoositud – pooled kaebustega inimestest ei pöördu arstile. Ka arstkonnal on vähesed teadmised unehäirete diagnostikast. Teema mahukuse tõttu alustati probleemistiku ühtse ja tõenduspõhise käsitluse loomiseks täiskasvanute unehäirete ravijuhendiga, mis on olemuselt esmase diagnostika juhend.
Ravijuhendis on toodud soovitused nii perearstidele kui ka kõigile teistele spetsialistidele, kes unehäire diagnostikaga esmatasandil kokku puutuvad. Selle kasutuselevõtt loob eelduse ühtlasemaks käsitluseks esmatasandi- ja eriarstiabis. Lisaks ravijuhendile koostati juhend ka patsientidele, mis selgitab sagedamini esinevaid unehäireid ning sisaldab unepäevikut, mille abil on arstil võimalik põgusalt inimese unerežiimi ja võimalikke unehäireid hinnata. Patsiendijuhendid on peagi kättesaadavad kõigis perearstikeskustes.
Unemeditsiini Seltsi juhatuse kauaaegne juht ja ravijuhendi töörühma eestvedaja pulmonoloog doktor Erve Sõõru ütles, et kuna unehäired on elanikkonna seas sage nähtus ning kahjuks ka aladiagnoositud, soovitab ta ravijuhendit lugeda kõigil kolleegidel. «Juhend annab unehäiretest hea ülevaate ja võimaluse unehäirete all kannatajaid paremini ära tunda. Olen veendunud, et inimene ise ja perearst saavad juba enne eriarstile pöördumist palju ära teha ja suurem osa unehäireid on minu kogemust mööda edukalt ravitavad,» selgitas doktor Sõõru.
Unehäirega on tegemist siis, kui inimene hommikul ärgates ei tunne end puhanuna, kui inimene pole rahul oma unega või segab tema magamine teisi inimesi. Unehäiretel on erinevaid põhjusi, nad kulgevad erinevalt ja põhjustavad erinevaid terviseprobleeme.
Unekvaliteet on tähtis
Kuna sageli ei osata endal unehäireid kahtlustada, ei pöördu pooled kaebustega inimesed ka arsti poole. Kuigi täpsed andmed unehäirete levimuse kohta Eestis puuduvad, on nutikellade andmete analüüsil leitud, et eestlane magab kauem kui paljud teised rahvad, kuid meie unekvaliteet on kehvem. Lääne-Euroopas on vanemate kui 15-aastaste seas tehtud läbilõikelise uuringu kohaselt unehäired 31 protsendil inimestel.
«Une kvaliteeti on uuritud ja leitud, et see on seotud ühiskonna üldise stressitasemega, nutisõltuvusega, ülekaaluga, neid näitajaid on veelgi,» tõi doktor Sõõru välja.
Une lühiajalist häirumist kogeb enamik inimesi, näiteks stressi või leina ajal, kuid unehäired võivad kesta ka pikemat aega. Unehäired võivad jääda tähelepanuta mittespetsiifiliste päevaste ja öiste sümptomite (nt väsimus ja norskamine) ning kaasuvate vaimsete ja kehaliste haiguste tõttu.
Avastamata ja ravimata unehäired suurendavad kõrgvererõhktõve, diabeedi, südame- ja ajuinfarkti, samuti töö- ja liiklusõnnetuste riski. Kui inimene kahtlustab endal unehäiret, siis tuleks esmalt pöörduda perearsti poole, kes teeb vajadusel täiendavad uuringud, määrab esmase ravi ning suunab vajadusel unega tegelevale spetsialistile.
Eestis tarvitavad ilmselt paljud unerohtusid hea une lootuses. Harv pole seegi, kui voodipartner tarvitab unerohtu, mis annab talle võimaluse norskaja kõrval magada, teadmata, et paljud unehäired on ravitavad. «Siiski on hea meel tõdeda, et unehäirete kahtlusel käiakse varasemast enam arstil,» tunnustas doktor Sõõru.
Täiskasvanutel on tavapärase une tunnused:
Une- ja ärkveloleku aeg on pärilik ning individuaalselt varieeruv. Tavapärased uneajad ei kehti vahetustega ja öötööd tegeva inimese puhul.
Ravijuhendi patsiendi infomaterjalist leiab koduseks täitmiseks unepäeviku.
Unepäevikust saab igaüks olulist informatsiooni enda uneharjumuste kohta. Kõigil unetuse kahtlusega inimestel on soovitatav täita unepäevikut vähemalt kahe nädala jooksul. Lühiajalisel kasutamisel (vähem kui kaks nädalat) ei tarvitse kõrvalekalded unerežiimist esile tulla, samuti vajab päeviku täitmine veidi harjumisaega. Täidetud unepäevik soovitatakse arsti vastuvõtule minnes kaasa võtta.
Unehäired tekitavad tervisemuresid
Ühel sagedasel unehäiretele viitaval sümptomil, väsimusel, võib olla erinevaid põhjusi, kuid väsimus võib olla ka halva unekvaliteedi ilminguks. Kui inimene on juba kroonilises unepuuduses, siis ei pruugi ta probleemi enam märgata või pidada sümptomeid haiguslikuks. Väsimuse puhul tuleks ennekõike välistada sagedamini esinevad haigused, nagu aneemia, südamepuudulikkus, hüpotüreoos, diabeet, kroonilised infektsioonid. Ükski patsiendil diagnoositud haigus ega unehäire ei välista teist unehäiret.
Unehäireteks loetakse unetust, uneaegseid hingamishäireid, uneaegseid liigutushäireid, liigunisust, une-ärkveloleku rütmi häireid ja parasomniaid.
Unetus ehk insomnia tähendab võimetust magada ning põhjustab päeval väsimust, unisust, motivatsiooni- ja energiapuudust, tähelepanu- ja keskendumisraskusi, meeleoluhäireid. Unetuse kujunemisel mängivad rolli ka ülemäärane voodis pikutamine või alkoholitarbimine enne magamaminekut. Unetus võib 1–3 kuu jooksul kujuneda krooniliseks häireks. Oluline on saavutada õige unerežiim, milles aitavad kaasa nii psühholoogiline ravi kui ka vajadusel uinutid. Uneaegsed hingamishäired avalduvad öises norskamises ja hingamispausides ning magaja ei pruugi neid öösel ise tajuda. Vahel tajutakse hoopis päeval väsimust, unisust, mälu- ja meeleoluprobleeme. Uneaegseid häireid ravitakse eluviisi korrigeerimisega ja spetsiifiliste ravimeetoditega. Üle 11 tunnist öist und loetakse liigunisuseks. Ka päevased uinakud, mis ei värskenda, on liigunisuse tunnuseks. Enne uinumist võivad esineda ka uneaegsed liigutushäired, nt rahutute jalgade sündroom, mida ravitakse erinevate ravimitega. Une-ärkveloleku rütmi häired tekivad, kui inimese bioloogiline kell on vastuolus ööpäevatsükliga. Seetõttu ei suuda inimesed sotsiaalselt sobival ajal magada.
Unehäirete ravijuhend ja patsiendijuhend on leitavad ravijuhendite veebist.
Ravijuhendite koostamist koordineerib Tartu Ülikool ja rahastab Eesti Haigekassa.
Artikkel ilmus esimest korda 9. detsember 2019.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)