Arst annab nõu, kuidas ülesöömisest kiirelt taastuda

Jõululaud. Pilt on illustreeriv Foto: Pexels / CC0 Licence

Jõulumenüü põhjustab reeglina paljudele pidulistele vaevusi, mis ei võimalda pühademeeleolu täiel rinnal nautida. Kuna pühade toidulaud on argipäeva omast pisut erinev, siis võib lisaks ülesöömisele tekkida ka muid terviseprobleeme. Minudoc.ee perearst Sergey Saadi selgitab, kuidas selliseid tervisemuresid lahendada. 

Üheks levinud mureks, mis jõulumenüü tarbimisega kaasas käib, on kõrvetised. «Kuigi ebameeldiv põletav tunne paikneb kõrvetiste puhul südame lähedal, rinnaku taga, ei ole kõrvetiste teke südamega seotud,» sõnab Saadi. Ta märgib, et kõrvetised tekivad söögitorus, mis ühendab suud ja magu. «Maos olev happeline vedelik ehk maomahl ärritab söögitoru alumise ja keskmise osa limaskesta, mille tulemuseks on põletav või ebameeldiv tunne rinnus, rinnaku taga, ülakõhus, kaelas või kurgus.» 

Miks kõrvetised tekivad?

Kõrvetiste sümptomid võivad tekkida siis, kui mao ja söögitoru vaheline klapp ei tööta korralikult. Tavaliselt hoiab see klapp maomahla just seal, kus see peaks olema – maos. «Kui neelad toitu alla, avaneb see korraks ja peaks siis kohe sulguma. Kõrvetiste puhul avaneb see klapp liiga tihti ilma põhjuseta või ei sulgu piisavalt hästi – siis satubki maomahl söögitorru ja põhjustabki rinnus põletustunnet,» selgitab perearst.

«Üks levinumaid põhjuseid, miks sulgur korralikult ei sulge, on rõhu tõus teie kõhus, mis võib olla tingitud kas ühekordsest või pidevast ülesöömisest või rasvumisest, mille tõttu suurenenud rõhk kõhuõõnes surub ja pigistab mao selliselt kokku, et maomahla üles viskab. Seda võib soodustada kõhukinnisus või ka rasedus, sest raseduse ajal veres ringlev hormoon progesteroon soodustab klapi lõtvust,» lisab ta.

Teatud toiduained võivad lõdvestada mao ja söögitoru vahelist klappi ja suurendada maomahla tootmist. Nendeks on näiteks tomatid, tsitruselised, sibul ja küüslauk, šokolaad, kohv, alkohol ning piparmünt. «Ka jõulude ajal levinud rasvane ja vürtsikas toit võib kõrvetiste teket soodustada. Lisaks soodustavad kõrvetiste teket ka mõned ravimid, stress, unepuudus ning suitsetamine.»

Kui kaua kõrvetised kestavad?

Kõrvetiste kestvus on varieeruv. Mõne inimese jaoks võib see tähendada vaid paari minutit, kuid mõnikord võib see kesta lausa mitu tundi. «Harvad kõrvetised on ohutud, kuid pikaajalised kõrvetised, mille põhjuseks on reflukshaigus ehk mao-söögitoru tagasivoolu haigus, võivad mõnikord põhjustada tõsiseid pikaajalisi kaebusi ja probleeme nagu köha, krooniline häälekähedus ja kurguvalu, söögitoru põletik ning tükitunne kurgus.»

Kuidas olukorda leevendada?

Pühade ajal on oluline jälgida tarbitava toidu koguseid ning mitte liiga palju süüa. Tuleks vähendada ka kohvi ning alkohoolsete jookide tarbimist. «Ülesöömine väljendub kergemal kujul unisusesnings loiduses, aga võib põhjustada ka gaasivalu, kõrvetisi ning ebameeldivat kõhulahtisust,» ütleb Saadi. «Korraga liiga palju süües tekib seedenäärmetes häireolukord ja suureneb järsult vere juurdevool seedeelunditesse. Aju annab oma verevarustuse vähenemisest märku unisuse ja loidusega. Seedetraktis võib see aga esile kutsuda tugevaid talitlushäireid või lausa põletikku. Eriti ohtlik on liigsöömine südame- ja suhkruhaigust põdevatele ning kõhunäärmepõletiku ja sapikivide käes vaevlevatele inimestele,» lisab ta. 

Kui ülesöömisega on enesele liiga tehtud, oleks kõige parem leida võimalus liigutamiseks, eriti hästi mõjub lihtne õues jalutamine. «See aitab kiirendada seedimisprotsessi ja varustab organismi hapnikuga. Kui liikumise abil ei õnnestu seedimist turgutada, võib pöörduda apteekri poole. Vajadusel võib proovida käsimüügist antatsiide, mis vähendavad maomahla happelisust – näiteks Rennie või Maalox. Kui tegemist on pikaajalise probleemiga, siis on mõistlik pöörduda perearsti poole, kes võib määrata maomahla tootmist vähendavat ravimit või vajadusel patsiendi lisauuringutele suunata. Kõhulahtisuse puhul on soovitatav juua ohtralt toasooja gaasita mineraalvett ning kummeliteed, lisaks võib võtta ka söetablette,» soovitab arst.