Kuidas toituda nii, et ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike

Teadlased annavad nõu, kuidas toituda nii, et tekiks võimalikult vähe kasvuhoonegaase.

FOTO: Shutterstock

Teadusuuringutes on selgunud, et väiksema ökoloogilise jalajälje jaoks tuleks jälgida ennekõike seda, mida süüakse, mitte vaid toidu päritolumaad.

Globaalne mure kliima soojenemise pärast on ajendanud inimesi üle vaatama oma toiduvalikuid ning üks peamine viis, kuidas toiduvalikutega keskkonda säästa, on taimse toidu osakaalu suurendamine. Näiteks tekitab kariloomade pidamine 14,5 protsenti kõigist kasvuhoonegaasidest. Samuti kulub kariloomade pidamisele tohutus koguses vett. Näiteks kulub 500 grammi veiseliha tootmiseks 7000 liitrit vett, aga 500 grammi kikerherneste tootmiseks vaid 1800 liitrit vett ning 500 grammi juurviljade tootmiseks kulub vaid 147 liitrit. Samuti kulub taimse valgu tootmiseks 11 korda vähem energiat kui loomse valgu tootmiseks.

ÜRO kliimaraporti hinnangul on inimese toitumine üks peamisi viise, kuidas planeedi ja inimese tervist positiivselt mõjutada. Näiteks on leitud, et enamik USA ja Euroopa inimestest tarbib rohkem liha- ja piimatooteid, kui on tervislik ning kalorite ning toitainete poolest vajalik. See tähendab, et praegune toidutööstus ei toimi jätkusuutlikult ega kulutõhusalt – kui liha tarbitakse rohkem, kui tervis ja keskkond lubab, peaks selle tootmist maailmas vähendama, hoides seeläbi kokku ressursse ning toites tervislikult ära suurema protsendi inimkonnast. Üks kolmandik põllumajanduseks kõlblikust maast läheb kariloomade sööda tootmiseks (näiteks 95 protsenti USAs toodetud kaerast ja 60 protsenti maisist läheb loomadele söödaks). Samuti on kariloomade pidamine üks peamisi põhjusi, miks hävitatakse järjest enam vihmametsi.

Üks sage soovitus on eelistada transpordikulude ja kasvuhoonegaaside vähendamiseks kodumaist toodangut, kuid tegelikkuses moodustavad transpordikulud vaid kuus protsenti toiduga seotud kasvuhoonegaasidest. Enamik kasvuhoonegaasidest – üle 80 protsendi – tekib tootmisprotsessi käigus ning seepärast tuleks rohkem tähelepanu pöörata sellele, milliste toitude tootmine tekitab kõige rohkem kasvuhoonegaase.

Teadlased korraldasid uuringu, milles jälgiti 38 000 farmi tegevust 119 riigis ning hinnati, kui palju kasvuhoonegaase tekib ühe kilogrammi toidu tootmisel. Leiti, et ühe kilogrammi veiseliha tootmisel tekib 60 kilogrammi kasvuhoonegaase, ühe kilogrammi herneste tootmisel vaid üks kilogramm kasvuhoonegaase ning lambaliha ja juustu tootmisel tekib 20 kilogrammi kasvuhoonegaase.

2008. aastal korraldatud uuringust selgus, et kui inimesed asendavad ühel päeval nädalas liha ja piimatooted kala ja taimsete toitudega, väheneb kasvuhoonegaaside hulk rohkem kui siis, kui inimesed ostaksid kogu oma toidu kohalikelt tootjatelt.

Kui toiduainete rahvusvaheline transport tekitab kuus protsenti kasvuhoonegaasidest, aga liha, muna ja piima tootmine 83 protsenti kogu toiduga seotud kasvuhoonegaasidest, on tõhusam viis keskkonda säästa lisaks kodumaise toodangu eelistamisele ka toidugruppide vahekorra muutmine. Samuti tuleb arvestada sellega, et mitme toiduaine tootmise energiakulu sõltub aastaajast ja kliimast – näiteks kulub talviti Rootsis tomatite kasvatamiseks 10 korda rohkem energiat kui tomatite kasvatamine ja importimine Lõuna-Euroopast.