/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/04/12986487t1h3b87.jpg)
Kogu maailmas on relvajõududes kõige levinum terviseprobleem skeleti-lihassüsteemi haigused ja vigastused, mis on tingitud ülekoormusest. Eestis moodustavad need 41 protsenti diagnoosidest, mille tõttu kaitseväelased reservi arvatakse.
Tartu ülikooli teadlased aitavad kaitseväelastel vigastusi ennetada
Seepärast asusid Tartu Ülikooli teadlased koos Eesti kaitseväega välja töötama ennetusprogrammi, mis aitaks kaitseväelaste skeleti-lihassüsteemi haigusi ja vigastusi vähendada ja vältida.
Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi kinesioloogia ja biomehaanika professori Mati Pääsukese sõnul esineb kaitseväelastel skeleti-lihassüsteemi ülekoormusest tingitud vaevusi sageli alajäsemete, alaselja, kaela ja õlgade piirkonnas ning suur probleem on ka põlve- ja seljavigastused.
Uuringutest nähtub, et skeleti-lihassüsteemi haigused moodustavad näiteks Kanada relvajõududes 42 protsenti kõikidest meditsiinilist sekkumist vajavatest terviseprobleemidest. USA relvajõududes registreeritakse igal aastal umbes 1,6 miljonit skeleti-lihassüsteemi haigusjuhtu, mis tähendab 25 miljonit kaotatud teenistuspäeva.
Ka Eestis tehtud uuring näitas, et kõige sagedasem teenistusest välja langemist põhjustav terviseprobleem on skeleti-lihassüsteemi ja sidekoe haigused, mis moodustavad kokku 41 protsenti reservi arvamist tinginud diagnoosidest.
Pääsukese sõnul on skeleti-lihassüsteemi vaevuste üks suurimaid riskitegureid kaitseväelaste kehalise võimekuse, eelkõige lihasjõu ja aeroobse vastupidavuse madal tase.
Nii asusid inimese kehalist võimekust uurivad Tartu Ülikooli sporditeadlased koostöös militaarvaldkonnas tegutsevate arstide ja füsioterapeutidega välja töötama spetsiaalset kehalistel harjutustel põhinevat programmi, mille eesmärk on ennetada skeleti-lihassüsteemi ülekoormusest tingitud haigusi ja vigastusi.
Uuring aitab välja selgitada tegurid, mis põhjustavad kaitseväelastel skeleti-lihassüsteemi haiguste ja vigastuste teket ning saada lisateavet nende haiguste ja vigastuste esinemissageduse kohta kadettidel ja ajateenijatel.
Mõlemast soost 18–30-aastaseid kaitseväelasi uuritakse enne harjutuste alustamist ning kolm ja kuus kuud pärast seda.
Programm sisaldab liigeste liikuvuse ja jõuharjutusi, aeroobset lihastööd ning hüppe-, tasakaalu- ja jooksuharjutusi. Motoorset võimekust hinnatakse alajäsemete sirutajalihaste jõu ja võimsuse, sääre painutaja- ja sirutajalihaste jõu, kerelihaste jõu, käe haardejõu, reie eemaldajalihaste jõu ning keha staatilise tasakaalu ja hüppevõime näitajate alusel. Kehalist aktiivsust, ülajäsemete funktsionaalsust, põlveliigeste seisundit, terviseseisundit, emotsionaalset seisundit ning valu ja ebamugavustunnet hinnatakse mitmesuguste küsimustikega.
Uuringu tulemuste põhjal on võimalik võtta tarvitusele abinõusid selleks, et vähendada ohtu kaitseväelaste tervisele ning vigastuste ja skeleti-lihassüsteemi haiguste raviga kaasnevaid kulusid.