Pikaajaline silmahaiguste uuring täpsustab kognitiivsete funktsioonide ja toitumise seoseid

Uued uuringud kinnitavad Vahemere dieedi ja kognitiivsete võimete seost. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Hiljuti avaldatud silmahaiguste uuringud kinnitavad, et Vahemere dieet võrdub parema kognitiivse võimekusega ja aitab ära hoida elutähtsate funktsioonide halvenemise, vahendab Technology.

NEI silmainstituudi teadlased viisid läbi vanusega seotud silmahaiguste uuringute põhjal analüüsi, mis keskendus Vahemere dieedi ja kognitiivsete funktsioonide seostele. Uuringute juhtfiguur ja NEI instituudi epidemioloogia osakonna direktor Emily Chew ütleb, et kuigi me ei pane alati rõhku oma toitumisele, peame teadma, kuidas mõjutavad erinevad toiduained meie aju ja silmade tervist.

 

Teadlased uurisid Vahemere dieedi alla kuuluva üheksa komponendi mõju inimese tervisele. Õige toitumise alla kuuluvad hooajalised puu- ja juurviljad, täisteraviljad, pähklid, läätsed, kala ja oliiviõli, samuti väheses koguses punast liha ja alkohol. 

 

AREDS ja AREDS2 gruppide peal hinnati vitamiinide seost vanusega kaasnevale AMD haigusele ehk kollatähni kärbumisele, mis kahjustab valgustundlikku silma võrkkesta. AREDS kaasas ligi 4000 AMD haiguseta ja AREDS2 4000 AMD haigusega osalist. Teadlased hindasid uuringute alguses katsealuste toiduvalikuid. Esimese grupi kognitiivseid funktsioone kontrolliti viie aasta vältel. AMD haigusega grupil kontrolliti võimekust uuringute alguses, seejärel kaks, neli ja kümme aastat hiljem.  

 

Kognitiivsete funktsioonide hindamiseks kasutati muuhulgas standardseid Modified Mini-Mental State Examinationi põhjal koostatud teste. Küsimustik palus osalistel märkida, kui palju tarbitakse keskmiselt aastas igat Vahemere toidulauda kuuluvat komponenti.

 

Madalam risk kognitiivsete häirete tekkimiseks oli neil, kelle toiduvalik koosnes suures osas kalast ja juurviljadest. Kümne aasta järel olid AREDS2 grupi liikmetel, kes tarbivad sagedamini Vahemere toidulauda kuuluvaid toiduaineid, kõige madalamad kognitiivsete kahjustuste näitajad.

 

Lisaks leiti, et osalised, kellel esines ApoE geen, kuuluvad Alzheimeri tõve riskirühma, neil olid ka aastate jooksul keskmiselt madalamad kognitiivsed funktsioonid ja kõrgem näitajate halvenemine kui ApoE geenita osalistel. Vahemere dieedi järgi toituvate inimestele oli dieedi kasulikkus sarnane, vaatamata sellele, kas nad kannavad ApoE geeni või mitte, mistõttu on dieet geneetilisest riskist eraldiseisev näitaja.