Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/16/13058390t1hf42c.jpg)
USA ja Hiina uurijate koostöös analüüsiti Ühendkuningriigi biopanga andmetel 385 297 isiku haigestumise riski südame-veresoonkonna haigustesse sõltuvalt nende une iseloomust ja geneetiliselt määratletud kardiovaskulaarsest riskist.
Tervislikule unele iseloomulikeks teguriteks loeti varajast une kronotüüpi ehk varajast magamaheitmist ja ärkamist, une pikkust 7–8 tundi ööpäevas, harva esinevaid insomniaepisoode, harva uneaegset norskamist, harva päevast unisust, kirjutab ajakiri Eesti Arst. Geneetiliselt määratletud südame-veresoonkonna haiguste riskiteguritena hinnati vaatlusalustel 10 erineva nukleotiidi polüformismi olemasolu, mida seostatakse kardiovaskulaarse riskiga. Vaatlusaluseid jälgiti keskmiselt 8,3 aasta vältel koronaarhaiguse, mille alla kuulub ka infarkt, ja/või insuldi kujunemise suhtes.
Tulemuste analüüsil ilmnes, et isikutel, kes hindasid, et neil on olemas kõik tervisliku une komponendid, oli 35 protsendi võrra väiksem risk haigestuda koronaarhaigusse ja/või insulti kui isikutel, kel oli nende hinnangul vaid üks tervisliku une komponent. Tervisliku une südame-veresoonkonna haiguste riski vähendav mõju ilmnes sõltumatult esinevatest geneetilistest kardiovaskulaarsetest riskiteguritest.