Tantsimine on hea viis maandada stressi, parandada füüsilist võimekust ning kaotada kaalu, vahendab Medium. Tantsutrenn aitab hoida nii vaimset kui füüsilist tervist ning sobib kõigile.
Teadlased selgitavad, miks eelistada tantsutrenni
Nii vaimse kui ka füüsilise tervise hoidmiseks on oluline toituda tervislikult, piisavalt magada ning olla füüsiliselt aktiivne. Trenn mõjutab inimese meeleolu, energiataset ning leevendab tõhusalt ärevuse, depressiooni ja teiste krooniliste häirete sümptomeid.
Teadlased on teinud kindlaks, et tantsutrenn on rühmatrennidest parim viis vähendada depressiooni ja ärevushäirete riski. Samuti on leitud, et tantsimine parandab meeleolu ning enesekindlust. Tantsides on võimalik treenida vastupidavust, lihaseid ning parandada painduvust. Tänu sellele väheneb vigastuste oht füüsilise aktiivsuse ning teiste trennide käigus.
Erinevad trennid mõjuvad tervisele erinevalt. Neuroloogid selgitasid välja, et kõige tõhusam trenn ärevuse leevendamiseks on tantsimine. Tantsutrennil on mitu kasutegurit: positiivne sotsialiseerumine ja grupikuuluvus, muusika ja rütmi tunnetamine, pidev õppimine ning füüsiline pingutus. Tantsutrenn on eriline selle poolest, et kavad, sammud ja muusika vahelduvad pidevalt ning inimesed on sunnitud igal nädalal meelde jätma uued sammud ning suutma koordineerida samaaegselt füüsilist liikumist, mälu ja muusikataju. See parandab eri ajuosade vahelist koostööd ning signaalide kiirust.
Tantsimine võib mõjutada ka mälu ja kognitiivse võimekuse säilimist. Teadlased korraldasid katse, milles uuriti, kuidas mõjub tantsimine mälule, võrreldes teist tüüpi füüsilise aktiivsusega. Selleks jaotati osalejad – dementsuse diagnoosiga patsiendid – kahte rühma. Üks rühm tegi regulaarselt tavalist kardiotrenni (rattasõit ja kiirkõnd) ning teine rühm käis regulaarselt tantsutrennis. Leiti, et tantsutrennis käinud rühm sai paremini hakkama mäluharjutustega, sest nad olid treeninud lisaks lihastele ja südamele regulaarselt ka mälu sammude ja rütmi meeldejätmiseks. Teises uuringus leiti, et tantsimine võib vähendada dementsuse riski 76 protsenti.