K, 1.02.2023

Krista Fischer: tõenäosus tänaval või poes viirust levitava isikuga kohtuda on väga väike

Kolm argumenti karjaimmuunsuse plaanide vastu
Krista Fischer: tõenäosus tänaval või poes viirust levitava isikuga kohtuda on väga väike
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 28
Matemaatik Krista Fischer.
Matemaatik Krista Fischer. Foto: Sille Annuk

Registreeritud koroonaviirusesse nakatunute arv on Eestis langenud ning tõenäosus tänaval ringi liikudes või poes aktiivselt viirust levitava isikuga kohtuda on väga väike. Siiski pole viirus kadunud ning oluline on mõelda, kuidas siit edasi minna, arutles eriolukorra teadusnõukogu nõustav Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer. Väitega, et karjaimmuunsus on vältimatu, Fischer nõus ei ole. 

Koroonaviirusesse nakatumine on Eestis alla läinud ning algne ekspontentsiaalne kasv on asendunud selge langusega, täheldas Fischer, jagades sotsiaalmeedias tabelit registreeritud nakatunute arvust märtsi algusest aprilli lõpuni. Siit tuleb selgelt välja ka langev trend. 

Registreeritud nakatunute statistika
Registreeritud nakatunute statistika Foto: Krista Fischer

«Aga päris nullis me siiski veel ei ole! Mida see tähendab? Üldiselt seda, et tõenäosus tänaval ringi liikudes või poes käies aktiivselt viirust levitava isikuga kohtuda on väga väike ja ei tasu paanikasse minna, kui tundub, et äkki möödusid vastutulijast liiga lähedalt,» selgitas Fischer.

Samuti on Fischeri sõnul igati tore, et lapsed jälle trenni saavad (kui trenn toimub õues) ja ta isiklikult ei oleks mures, kui näiteks 7-aastastel 2+2 reegli hoidmine seal ideaalselt ei õnnestu.

«Samas peaksime siiski olema mõistlikud ja ettevaatlikud – hoiame oma otsekontaktidega suhtlusringi pigem väikesena, võõrastele külje alla ei trügi, suguvõsa kokkutulekuid ei korralda. Viirus ei ole siiski veel kadunud!» lisas Fischer. 

Karjaimmuunsuse hind

Fischer pole nõus väidetega, et karjaimmuunsus on vältimatu. «Eesti on läinud epideemia efektiivse tõkestamise teed ja see on siiani õnnestunud. Kui edasi plaanida karjaimmuunsust, siis tõmbaksime sellele kriipsu peale,» kirjutas Fischer.

Teise faktina tõi ta välja Itaalia analüüsi, mis hindas, et Bergamos saavutati karjaimmuunsus 67% nakatumisel (eeldades 50% asümptomaatilisi). Kogu rahvastikust suri seal Covid-19 tagajärjel 0,57% (haigestunutest hinnanguliselt 0,95%).

«The Economistis avaldatud analüüs näitas, et keskmiselt kaotasid Covid-19 tagajärjel surnud 11 aastat oma elust. Nendest kahest allikast saame Eesti kontekstis: karjaimmuunsuse hind on 0,0057* 1,3milj = 7410 surnut ja 7410*11=81510 kaotatud eluaastat. Isegi kui me miskipärast usume, et Eestis jääks suremus poole väiksemaks (väiksem rahvastikutihedus, teistsugune kultuur kui Itaalias?), kas 40 000 kaotatud eluaastat oleks meile vastuvõetav?» tõi Fischer kolmandaks põhjenduseks.

Kuidas siis Eestis edasi minna?

Fischeri sõnul on vaja väga korralikku, kvaliteetsetel ja kiiresti laekuvatel andmetel tuginevat seiresüsteemi, kuhu laekuks andmed nii uute nakatunute kui juba antikehadega isikute kohta.

Samuti on kasu erinevatest kontaktide jälgimise süsteemidest, et aru saada kus tekib potentsiaalne nakkusoht. Vaja on head valmidust lokaalsetele kolletele reageerimisel, et viirus ei pääseks enam kaootiliselt levima üle Eesti.

«Samuti on vaja, et me kõik käituksime mõistlikult – mis ei tähenda paanikat, aga korralikku hügieeni (kätepesu), võõrastega distantsi hoidmist ja vajadusel ka maskikandmist kinnises avalikus ruumis,» selgitas Fischer.

Märksõnad
Tagasi üles