Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Tarmukalt infarkti poole

Copy
Ajakirjanik Krister Kivi pidas koormustestil vastu oodatust veidike paremini.
Ajakirjanik Krister Kivi pidas koormustestil vastu oodatust veidike paremini. Foto: Tairo Lutter

Veedame ühe hilisõhtu ja varahommiku Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloogiaosakonnas ja näeme, et meditsiin suudab inimestele aega juurde võita küll, kuid mitte võrdselt kõigi jaoks.

Kardioloogiaosakond, Ida-Tallinna Keskhaigla viies korrus. Juhtivarst-kardioloog dr Henri Kaljumäe (veel mõned aastad tagasi oli ta alles residentuuris) laseb külalised valvetuppa ning juba – isegi küsimata – on ajakirjanik end istutanud kušetile, millele valvekardioloogid öö tulles end mõneks tunniks pikali viskavad. Enamasti on see võimalik, kuigi vahel tuleb ette muidugi ka selliseid öid, mil sõba silmale ei saa ning tööpäev kestab ühest hommikust järgmiseni – koos valvega on vahetus 24 tunni pikkune. Varahommikud on aga sageli pinev aeg, sest, nagu kõneleb dr Kaljumäe, on märgatud seaduspärasust, et infarkt tekib vahel pärast ärkamist seoses keha üldise toonusega tõusuga. Öö toob pea alati haiglasse ka pidutsemisega ülepingutanuid, keda viis korrust allpool erakorralise meditsiini osakonnas siis sorteeritakse – rohelisse alasse need, kes suudavad istuda, kollasesse lamajad ja punasesse need, kelle olukord on kõige keerulisem ja kes üsna tõenäoliselt vajavad ka piki haiglakoridore lähemale kiirustava erialaspetsialisti abi.

Tagasi üles