Tõustes peapööritust tundvatel inimestel võib olla suurem dementsuse risk

Uuringu autor doktor Laure Rouch ütles, et inimeste vererõhunäitajate muutusi üles tõusmisest tuleks jälgida. Foto: Unsplash

Üles tõustes peapööritust või uimasust tundvatel inimestel võib olla aastaid hiljem suurem risk dementsuse tekkeks. Ameerika Neuroloogiaakadeemia meditsiiniajakirjas Neurology ilmus sel teemal hiljuti uus uuring. Seisund, mida nimetatakse ortostaatiliseks hüpotensiooniks, tekib siis, kui inimestel langeb püsti tõustes järsult vererõhk.

Valimisse kuulus 2131 keskmiselt 73-aastast inimest, kellel polnud uuringuga liitudes dementsust. Uuringu algul mõõdeti nende vererõhku ning seejärel tehti seda taas üks, kolm ja viis aastat hiljem. Kokku 15 protsendil esines ortostaatiline hüpotensioon, üheksal protsendil oli süstoolne ortostaatiline hüpotensioon ja kuuel protsendil oli diastoolne ortostaatiline hüpotensioon.

Järgmise 12 aasta jooksul hinnati osalejaid, et näha, kas kellelgi on tekkinud dementsus. Haigus tekkis kokku 462 inimesel ehk 22 protsendil. Uuringus leiti seos dementsusega ainult inimestel, kellel langes süstoolne vererõhk, mitte inimestel, kellel oli ainult diastoolse vererõhu või üldise vererõhu langus. Süstoolne on vererõhu näidu esimene või ülemine number. Süstoolseks ortostaatiliseks hüpotensiooniks loetakse vähemalt 15 mmHg langust pärast istuvast asendist tõusmist.