K, 8.02.2023

10 minutit seda tegevust aitab kehal stressiga võidelda

PM Tervis
10 minutit seda tegevust aitab kehal stressiga võidelda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Konstanzi ülikooli psühholoogide uuringus leiti, et inimestel, kes saavad vaid kümme minutit massaaži, on kõrgem psühholoogilise ja füsioloogilise lõõgastumise tase.
Konstanzi ülikooli psühholoogide uuringus leiti, et inimestel, kes saavad vaid kümme minutit massaaži, on kõrgem psühholoogilise ja füsioloogilise lõõgastumise tase. Foto: Shutterstock

Uuringus leiti, et lühikesed ja kergesti rakendatavad lõõgastumistehnikad võivad aktiveerida keha regeneratiivse süsteemi stressiga võitlemiseks. See annab uue perspektiivi, kuidas ravida stressiga seotud haigusi.

Konstanzi ülikooli psühholoogide uuringus leiti, et inimestel, kes saavad vaid kümme minutit massaaži, on kõrgem psühholoogilise ja füsioloogilise lõõgastumise tase. Leiud avaldati eelmisel nädalal teadusajakirjas Scientific Reports. Need on esimene indikatsioon, et lühiajaline ravi võib oluliselt vähendada stressi nii psühholoogilisel kui ka füsioloogilisel tasemel, toetades keha peamist lõõgastumismootorit – parasümpaatilist närvisüsteemi (PNS). 

Liigse stressiga võivad kaasneda negatiivsed tagajärjed tervisele. Meie kehasse on aga sisse ehitatud regeneratiivne süsteem, PNS, mis peletab ohu ajal stressi. Lõõgastumisvastuse käivitamine on seega võti oma tervise kaitsmiseks ja keha tasakaalu taastamiseks. Massaaži on kasutatud lõõgastumise arendamiseks, kuid puudub süstemaatiline lähenemine kinnitamaks selle mõju PNSile või kas seda saaks kasutada stressiga seonduvate patsientide rehabiliteerimiseks. 

Keha lõõgastumismootori turgutamine

See uuring viitab, et massaaž on kergesti rakendatav sekkumine, mis võib turgutada keha peamist lõõgastumismootorit: PNSi. Lisaks võib see viia tajutud vaimse stressi vähenemiseni. Avastus, et massaaž on tõhus nii psühholoogilisel kui ka füsioloogilisel tasandil PNSi kaudu, rajab teed tulevaste uuringuteni mõistmaks lõõgastumise rolli stressis.

«Mõistmaks stressi negatiivseid mõjusid peame mõistma selle vastandit: lõõgastumist,» räägib Jens Pruessner, Konstanzi ülikooli neuropsühholoogia labori juht, «lõõgastumisteraapiad on terviklik viis stressi ravimiseks, kuid vajalik on nende meetodite süstemaatilisem hindamine.»

Standardiseeritud testimine

Konstanzi ülikooli psühholoogiaosakonna uurijad töötasid välja esimese standardiseeritud lähenemise testimaks, kas taktiilne stimulatsioon võiks arendada vaimset ja füüsilist lõõgastumist. Katseisikutele tehti laboris kaks erinevat 10-minutilist massaaži. Pea ja kaela massaaž kavandati PNSi aktiivseks stimuleerimiseks, avaldades mõõdukat survet PNSi suurimale närvile: uitnärvile. Seejärel tehti õrnade silitavate liigutustega kaela- ja õlamassaaž uurimaks, kas lihtsalt puudutus võib lõõgastada. 

Lõpuks testiti rahulikult laua ääres istuvat kontrollgruppi uurimaks taktiilse stimulatsioonita puhkuse mõju. Füsioloogilist lõõgastumist mõõdeti, jälgides osaliste südame löögisagedust ning südame löögisageduse muutlikkust (HRV), mis viitab, kui paindlikult PNS keskkonnamuutustele reageerib. Mida kõrgem HRV, seda lõõgastunum keha on. Füsioloogilist lõõgastust mõõdeti, paludes osalistel kirjeldada, kui lõõgastunult või stressis nad ennast tunnevad.

Kümme minutit puhkamist või kummagi masaaži saamist vähendasid psühholoogilist ja füsioloogilist stressi. Kõik osalised raporteerisid, et nad tundsid end lõõgastunumana ja vähem stressis kui enne ravi. Veel, kõigi osaliste HRV kasvas oluliselt, mis näitab, et PNS aktiveerus ja keha lõõgastus füsioloogiliselt juba lihtsalt puhkamisest. Füsioloogiline efekt oli tugevam, kui osalised said massaaži. Polnud aga tähtis, kas massaaž oli õrn või mõõdukas: taktiilne kontakt parandas üldiselt keha lõõgastust.

Väkesed hetked, suur mõju

«Meid julgustavad leiud, et lühike aeg lihtsalt olemist on piisav, et lõõgastada mitte ainult vaimu, vaid ka keha,» ütles Maria Meier, neuropsühholoogia labori doktorant ning uuringu autor. «Pole tarvis professionaalset ravi, et lõõgastuda. Õrn õlgade mudimise saamine või lihtsalt oma pea 10 minutiks lauale asetamine on tõhusad viisid oma keha lõõgastumise füsioloogilise mootori turgutamiseks.»

Tänu lõõgastumisteraapiate testimiseks ja valideerimiseks välja töötatud standardiseeritud meetodile on võimalik teha edasisi eksperimente täiendavate lõõgastumissekkumiste mõju testimiseks, mida saaks kasutada ennetus- või rehabilitatsiooniprogrammides inimestel, kes kannatavad stressiga seotud haiguste nagu näiteks depressiooni all. 

«Massaaž, mis on üks enim kasutatud lõõgastumisteraapiaid, oli meie esimene uuring,» ütleb Meier. «Meie järgmine samm on testida, kas lühemad sekkumised, nagu hingamisharjutused ja meditatsioon, näitavad samasuguseid psühholoogilise ja füsioloogilise lõõgastumise tulemusi.»

Märksõnad
Tagasi üles