Lastearst: täiskasvanu eeskuju mõjutab seda, kuidas laps toitub
6. oktoober 2020, 19:09
Eesti, Läti ja Leedu lapsevanemate seas läbiviidud Aptaclubi küsitlusest selgus, et eestimaalased on kõige altimad andma lastele täiendavalt vitamiine ja mineraale. Samuti pööravad Eesti lapsevanemad mõnevõrra rohkem tähelepanu sellele, et lapse toit oleks mitmekülgne.
Regulaarselt annab lapsele vitamiine ja mineraale 55 protsenti Eesti lapsevanematest, samas kui Lätis teeb seda 41 protsenti ja Leedus 21 protsenti lapsevanematest. Valdavalt antakse toidust saadavatele vitamiinidele ja mineraalidele lisaks D-vitamiini, aga ka vitamiinidega rikastatud jätkupiimasegusid ning spetsiaalseid väikelastele mõeldud multivitamiine. Seejuures söövad enam kui pooled Eesti lapsed ka vähemalt üks-kaks korda päevas värvilisi puu- või köögivilju.
«Puu- ja köögiviljad sisaldavad lapse arenguks vajalikke vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja muid kasulikke toitaineid ning ealiselt sobivas koguses tarbimine toetab lapse immuunsüsteemi toimimist. Seejuures pole üks vili teisest parem, oluline on mitmekesisus, sest tervisliku toitumise harjumus kujuneb välja juba varases lapseeas,» soovitas pediaater ja kliiniline lastepsühholoog Külli Muug.
Muugi sõnul on laste hirm erinevate toiduainete ees esivanematelt päritud instinkt ning paljudel lastel esineb kuni nelja aastaseks saamiseni toiduneofoobiat ehk hirmu proovida uusi ja tundmatuid toite. «Sellises vanuses ei tasu liiga palju lapse piiratud toitumise pärast muretseda, kuna mõnel lapsel kulubki erinevate toiduainetega harjumiseks rohkem aega. Lapsed õpivad eelkõige oma vanemaid jäljendades, seega on tähtis ise eeskuju anda ja tervislikult süüa. Kui peres välditakse suhkrurikkaid näkse ja limonaade, süüakse koos kindlatel kellaaegadel ning taldrikul on liha kõrval ka salat, hakkab ka laps suure tõenäosusega tulevikus mitmekülgselt toituma,» sõnas Muug.
Vitamiinidest ja toidulisanditest peetakse kõige olulisemaks D-vitamiini, mida annab oma lapsele 87 protsenti Eestis vastanud vanematest. D-vitamiini peaks kõik lapsed rahhiidi profülaktikaks võtma meie kliimas praeguste soovituste järgi kuni teise eluaasta lõpuni. Populaarsed on ka jätkupiimasegud, kust leiab rohkelt rauda, A- ja D-vitamiini ning mida annab oma lapsele 52 protsenti vastanutest. Põhitoidukordade vahel näksimiseks eelistavad paljud pered vitamiinirohkeid puuvilju, aga leidub ka peresid, kus eelistatakse komme või muffineid ning magustatud jogurteid.
«Puuvili on küll hea valik vahepalaks, kuid vältida tuleks suure fruktoosisisaldusega puuvilju nagu näiteks viinamarju, mis tõstavad väga kiiresti veresuhkrut. Praegusel aastaajal on mõistagi parimaks valikuks sügisesed koduaia õunad, pirnid ja ploomid, mida võib laps süüa sõltumata kellaajast,» soovitas Muug.
Juulis Aptaclub Eesti kodulehele loodud väikelaste toitumisalase testi «Laps ei ole täiskasvanud» osales juuli keskpaigast kuni septembri lõpuni 745 1-2-aastase lapse vanemat. Aptaclub Eesti väikelaste toitumisalase test on kättesaadav siin.