Kogu maailma toiduga kindlustatuse traditsiooniliste ülevaadete pakkumise kõrval tegeleb FAO toiduga kindlustatusega ka laiemalt, täpsemalt toitumisega. Ehkki nälg on jätkuvalt väga suur probleem – 2019. aastal puudus 2 miljardil inimesel ehk veerandil kogu maailma elanikkonnast ligipääs piisavalt toitainerikkale toidule –, on tervisliku toitumise küsimus igal aastal üha pakilisem.
Mis on tervislik toitumine?
Toitumise kvaliteet koosneb neljast põhiaspektist: mitmekesisus, piisavus, mõõdukus ja üldine tasakaal. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel kaitseb tervislik toitumine alatoitumise eest selle kõikides vormides. See hõlmab tasakaalustatud, mitmekesist ja sobivat toiduvalikut pikema aja jooksul. Lisaks rahuldab tervislik toitumine inimese makrotoitainete (valgud, rasvad ja süsivesikud, sealhulgas toidukiud) ning oluliste mikroelementide (vitamiinid ja mineraalid) vajadusi.
Tervisliku toitumise puhul moodustavad rasvad laias laastus vähem kui 30% ja suhkrud vähem kui 10% päevasest koguenergiast, puu- ja köögivilju tuleks tarbida vähemalt 400 grammi ja soola mitte rohkem kui 5 grammi päevas. Seejuures tuleks küllastunud rasvadele eelistada küllastumata rasvu ja tööstuslikke rasvu mitte tarbida. Ehkki tervislik toitumine varieerub isiklikest ja kultuurilistest kontekstidest, kättesaadavast toidust ja toitumisharjumustest lähtuvalt, on tervisliku toitumise põhiprintsiibid üldjoontes kõikjal samad.
Tihe seos toitumise, tervise ja keskkonna vahel
Vale toitumisega seotud tervisemõjud on suuremad, kui oskame endale püsivalt teadvustada. Ebatervislik toitumine on surmaga lõppevate mittenakkuslike haiguste, peamiselt südame-veresoonkonna haiguste, vähktõve ja diabeedi peamine põhjustaja. Ülekaal ja rasvumine on nende haiguste olulisemad riskifaktorid, kusjuures suurenenud rasvumismääraga seotud tervishoiukulude kasvu on näha kogu maailmas. 2016. aasta 57 miljonist surmast oli 40,5 miljonit ehk 71 protsenti seotud ebatervislikust toitumisest põhjustatud haigustega.