IGA MINUT LOEB ⟩ Kehaliselt aktiivne lasteaialaps on liikuv ka koolis

Foto: Shutterstock

Tartu Ülikooli sporditeadlased uurisid lasteaiast esimesse klassi minevaid Tartu lapsi ja tõdesid, et kui lasteaialapsele võimaldatakse päevas vähemalt tund mõõduka või suure intensiivsusega kehalist aktiivsust, avaldab see soodsat mõju tema füüsilisele heaolule ka aasta pärast.

Eesti lasteaia- ja koolilaste läbilõikeuuringute kohaselt on laste kehaline aktiivsus väike ja istuvale tegevusele kuluv aeg muudkui kasvab. See soodustab lapseeas rasvumist, mis halvendab füüsilist ja vaimset heaolu.

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi doktorant Kirkke Reisberg julgustab lasteaedu ja lapsevanemaid viima lapsi olenemata ilmast rohkem õue ja panema neid aktiivselt liikuma – mängima õuemänge, pallimänge, rattaga sõitma, jooksma, jalutama –, sest see hoogustab lapse arengut ja tagab hea terviseseisundi.

Rahvusvaheliste soovituste kohaselt peavad lapsed olema iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukal kuni suurel määral kehaliselt aktiivsed. «Lasteaia päevaplaanis tähendaks see umbes kaks korda õues käimist. Paljude lasteaedade ja ka lapsevanemate jaoks tuleb selleks ehk mugavustsoonist välja tulla, aga sellega kaasnevad lapse tervist parandavad hüved, näiteks hea toime luukoele,» tõdes Reisberg.

«Teaduskirjanduse kohaselt suurendab keharaskust kandev tegevus ühes kaltsiumi piisava tarbimisega tuntavalt luu mineraaltihedust ja sobib seetõttu hästi luude hõrenemise ennetuseks. Lapseeas tehtav treening suurendas eeskätt prepuberteediealistel luu juurdekasvu 0,6–1,7% aastas,» kirjeldas Reisberg.

Uuring Tartu linna lastega

Kehalise aktiivsuse head mõju näitas ka sporditeadlaste uuring Tartu linna ja lähiümbruse 6–8-aastaste laste seas, kes läksid lasteaiast esimesse klassi. Uuringus osales 147 last. Teadlaste eesmärk oli välja selgitada, milline on seos kehalise aktiivsuse, kehakoostise ja kehalise võimekuse vahel ning kas ja kuidas mõjutab see lapse füüsist üleminekul lasteaiast kooli.

Uuringu tarbeks määrati laste kehakoostis ja kehalise aktiivsuse hindamiseks kandsid lapsel nädala jooksul puusal aktseleromeetrit. Kehalist võimekust hinnati erinevate katsetega: paigalt kaugushüppega, käe dünamomeetriga, süstik- ja vastupidavusjooksuga.

Kokkuvõttes näitasid uuringu tulemused, et kehalise aktiivsuse suurendamine ja istuvale tegevusele kuluva aja vähendamine lasteaiaeas avaldab ka koolieas soodsat mõju lapse kehakoostisele ja kehalisele võimekusele, sh ala- ja ülajäsemete jõule ning väledusele.

Reisbergi sõnul saab märgatavat kasu ainuüksi sellest, kui olla aktiivne viis minutit. «Kui 6,6-aastastel lastel asendati viis minutit istuvat tegevust suure intensiivsusega kehalise aktiivsusega, näitasid tulemused aasta pärast, et lapse kehas on vähem rasva, sellevõrra rohkem rasvavaba massi ja märksa suurem on ka tema kehaline võimekus,» tõstis Reisberg esile lühikesest muutusest tuleneva kasu.

Kirkke Reisberg tutvustas uuringut «Seosed kehalise aktiivsuse, kehakoostise ja kehalise võimekuse vahel üleminekul lasteaiast kooli» arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverentsil. Ettekandeid saab järelvaadata veebilehel worksup.com (event ID: teaduskonverents2020).