Keit Kasemets: kas Eesti saab vaktsiinile juurdepääsu samaaegselt teiste ELi riikidega?

Illustreeriv foto Covid-19 vaktsiinist. FOTO: Sander Ilvest

Kuna koroonavaktsiin on tekitanud hulgi küsimusi, siis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets otsustas sotsiaalmeedias kõige palavamatele neist vastata. «Homme peaks Ühendkuningriik alustama Covid-19 vaktsineerimist, Euroopa Liit (EL) alustab vaktsineerimisega kohe jaanuari alguses. Sellel teemal on palju küsimusi, seepärast panen peamise lühidalt kirja,» kirjutas ta. 

Küsimusele, kas vaktsiin on ohutu, vastas Kasemets, et koroonaviiruse vaktsiin jõuab tõesti kordades kiiremini kasutusse kui ükskõik milline vaktsiin varasemalt. See aga ei tähenda, et olulisi etappe oleks vahele jäetud ja et see poleks ohutu. «Vaktsiinide kvaliteedis ja ohutuses ei tehta ühtegi järeleandmist. ELis on ranged nõuded nii vaktsiinide väljatöötamise, kui nende kasutamise protsesside osas ja neid järgitakse,» selgitas ta. 

Mida on kiirendatud?

  • Ettevõtetele on lühendatud erinevate uuringuetappide vahele jäävat aega ja sellega kaasnevat bürokraatiat;
  • ELi ja teiste riikide vaktsiini ette ostmine võimaldab ettevõtetel toota kohe rohkem koguseid, tavaliselt alustatakse väikesest tootmisvõimsusest;
  • Euroopa Ravimiamet hakkas vaktsiini kvaliteeti kontrollima juba selle väljatöötamise protsessi ajal, mitte pärast nagu reeglina tavaks;
  • Heakskiitmisega seotud bürokraatiat on lühendatud. Näiteks Euroopa Komisjon, kes peab pärast Euroopa Ravimiameti loa andmist lõpliku heakskiidu andma plaanib seda teha tavapärase 67 päeva asemel kolme päevaga.

Miks britid vaktsiini varem kasutama hakkavad?

«Britid on kuni selle aasta lõpuni EL siseturul ja neile kehtivad samad reeglid, mis teistele riikidele,» kirjutas Kasemets. Tema sõnul Inglismaa vaktsiinide varasem kasutamine tuleneb sellest, et  nad otsustasid kasutada nn hädaolukorras vaktsiini kasutamise erandit, mis on iseenesest lubatud kõikidele EL riikidele. «Hädaolukorras vaktsiini kasutamise erand tähendab, et vaktsiini turule lubamiseks vajalik järelvalve pole tehtud, vaktsiini ei saa jätkuvalt turul müüa ja seda saab kasutada vaid avalik sektor,» lisas ta. 

Lisaks tähendab varasem kasutuselevõtt seda, et vaktsiini väljatöötanud ja tootvad ettevõtted on vabastatud vastutusest ja kahjunõuetest, see kandub hädaolukorras kasutamisel valitsusele. 

«Teised EL riigid on koos otsustanud kasutada tingimuslikku turule lubamise menetlust, mis tagab, et kvaliteedijärelvalve on täies mahus tehtud ja vastutus ohutuse eest on vaktsiini tootvatel ettevõtetel,» lausus Kasemets. Ta täiendas, et tingimuslik turule lubamine seab ettevõtetele palju kohustusi vaktsiini kõrvalmõjude registreerimiseks ja analüüsiks, sealhulgas pikaajaliselt. «See on eeltingimus täielikuks turule lubamiseks,» kirjutas ta. 

Kas Eesti saab vaktsiinile juurdepääsu samaaegaselt teiste EL riikidega?

Kasemetsa sõnul saab. Euroopa Komisjoni ühishanke raames eelostetud vaktsiinid jagatakse riikide vahel proportsionaalselt ja jõuavad kõikidesse riikidesse sama hinnaga ja samaaegselt. «Kuidas ja kui kiiresti doose täpselt kasutatakse on juba iga riigi vastutada,» lisas ta. 

«Vaktsiini turuletulemisega näeme me Covid-19 kriisi lõpu algust. Ühiskondliku immuunsuse tekkeks on vaja vaktsiiniga 60-70 protsendi kaetust,» kirjutas Keit Kasemets. 

Tagasi üles
Back