Toitumisterapeut selgitab, mida teeb kehale ülesöömine ja millise vilja ampsamine aitab

Mida ja kuidas süüa jõulude ajal? Foto: Shutterstock

«Ülesöömine on halb nii kaalule kui ka tervisele, eriti siis kui seda tehakse tihti,» nendib toitumisnõustaja ja -terapeut Elis Nikolai. «Oluline on kindlasti mitte väga näljasena lauda istuda ning süüa rahulikult, siis saab meie aju paremini aru, kui meie kõht on tegelikult täis.»

«Kui süüa korraga väga palju, eriti just rasvastest ja raskesti seeditavatest toitu, peab keha kulutama üpris palju energiat selle kõige seedimiseks ning see toob kaasa väsimuse ja jõuetuse. Ei tasuks unustada ka seda, et ülesöömine võib olla koormav südame- ja veresoonkonnale, eriti tasub seda meeles pidada neil, kellel on juba mõni südamehaigus diagnoositud või kes on selles riskirühmas,» toonitab Nikolai.

«Kuna sealiha on vaieldamatult eestlaste lemmik, kuid kui laual juba on verivorstid, siis miks mitte liha asemel võib olla ka ahjukana või kala – need on ka kergemini seeditavad valguallikad,» annab Nikolai soovituse jõuluajaks.

Lisaks lihale kiputakse talvel üldiselt liialdama erinevate töödeldud lihatoodetega nagu peekon, vorstid, viinerid. «Nendes sisaldavad küllastunud rasvhappeid võiks päevasest koguenergiast tarbida umbes 10 protsenti – liigne küllastunud rasvhapete osakaal menüüs on riskifaktoriks südame-ja veresoonkonna haigustele. Hoopis suurema isuga võiks süüa häid ehk küllastumata rasvhappeid sisaldavaid toite, näiteks pähkleid, seemneid, taimseid õlisid, avokaadot ning kala. Paar korda nädalas tasub kindlasti liha kala vastu vahetada,» rõhutab Nikolai.  

«Kindlasti soovitaksin lisaks kartulile laule panna ka teisi ahjus valmistatud juurvilju – porgand, kaalikas, peet, pastinaak, nuikapsas jms,» ütleb ta. Samuti võiks ise valmistada hautatud kapsast või praekapsast – nii saab ise otsustada, kui palju sinna lisada rasvainet ja suhkrut. «Poest ostetule on enamasti lisatud suures koguses (sea)rasva ja suhkrut,» toonitab ta.

Isegi jõululauale tasuks Nikolai sõnutsi panna ka suur kausitäis värsket salatit, võib kindel olla, et see läheb tegelikult rammusa toidu kõrvale kenasti «kaubaks». Salatit saab huvitavamaks muuta, lisades näiteks kuivatatud jõhvikaid, pähkleid ning lahjemat juustu. Salatikastmeks pigem kasutada oliiviõli ja mitte kooreseid kastmeid.

«Ka magustoit jõululaual ei pea olema tohutult rammus ja kreemine, miks mitte valmistada hoopis kergem kohupiimakook, kasutada ära just puuvilju ning sügavkülmas leiduvaid suviseid marju. Lahjem kohupiim, kama ning pohlamoos moodustavad ka kena jõulumagustoidu,» jagab Nikolai nippe.

Seedimist soodustab ka värske ananass – nimelt sisaldab see ensüümi bromelaiin, mis kiirendab ainevahetust ja aitab eelkõige seedida rasva-ja valgurikkaid toite. Seega magustoiduks võib olla ka mahlane ja magus ananass.