Toitumisnõustaja soovitab: kuidas hoida soovitud kehakaalu pärast dieedi pidamist

Illustreeriv foto Foto: Shutterstock

Fitlapi toitumisnõustaja Irina Tamme sõnul tuleb ka peale toitumiskava järgmise lõpetamist oma toitumisharjumusi jälgida. Samuti ei soovita ta pidada ekstreemseid dieete, sest nii võib kehale avalduda hoopiski vastupidine mõju. 

Kuidas saaksid inimesed peale kaalu langetamist oma kaalu kontrolli all hoida, et kaotatud kilod tagasi ei tuleks? 

Esiteks algab kõik mõtlemisest ja suhtumisest. Kui mõelda, et võtaks ette mingi dieedi või toitumiskava, teeks seda paar kuud, et saaks oma soovkaalu kätte ja siis naaseks oma vanade toitumisharjumuste juurde tagasi, siis paraku kaotatud kilod tulevad üsna kindlasti tagasi. Ehk siis ettevõetud teekonda ei tohiks suhtuda kui millessegi ajutisse, vaid tegu peaks olema jäädavate toitumisharjumuste muutmisega. Siinkohal ongi oluline, milliseid vahendeid kaalu langetamiseks kasutatakse.

Kindlasti soovitaks vältida erinevaid ekstreemseid dieete, mis välistavad mingeid toidugruppe või on väga madala kaloraažiga. Need ei ole jätkusuutlikud, kuna nende järgimiseks peab inimene tavaliselt väga palju pingutama ja tohutult tahtejõudu kasutama ning tihtipeale lõpebki asi sellega, et inimene ei pea enam vastu, jätab asja katki ja läheb vanade harjumuste juurde tagasi. See toob sageli kaasa selle, et süüakse isegi rohkem, sest kannatati tohutut nälga ja sellega kaasneb kaalutõus. Tihti tulevad kõik kaotatud kilod tagasi ning rohkemgi veel.

Seetõttu on oluline kaalu langetada tervisliku ja tasakaalustatud toitumisega tekitades lihtsalt languseks vajaliku kaloridefitsiidi, mis poleks liialt suur. Toitumiskava peaks olema paindlik ja võimeline kohanduma inimese maitse-eelistuste, kokkamisoskuste ja elutempoga. Kogu protsess peaks olema nauditav ja inimene ei tohiks tunda, et see on talle vastumeelne ja vaevaline.

Toitumiskava tuleks kasutada nii kaua, kui eesmärk käes ja on tekkinud tunnetus, milliseid portsjoneid tuleks süüa. Seega, isegi kui inimene saavutab oma eesmärgi, võiks ta mõnda aega säilitajana veel toitumiskava kasutada. Just selleks, et näha, milliseid koguseid peaks sööma tulemuse säilitamiseks. Kui inimene on toitumiskava piisavalt kaua kasutanud, tekib tal tegelikult väga hea tunnetus, milliseid kaubavalikuid tasub poes teha, kui palju ja mida tuleks taldrikule tõsta. Selleks, et kaotatud kilod tagasi ei tuleks, tulebki selle kõigega lihtsalt tunnetuslikult jätkata.

Mis toimub inimese kehaga, kui kaal pidevalt kõigub (näiteks viis kilo siia-sinna)?

Pidev kaalu kõikumine ehk jo-jo efekt on olukord, milles paljud kaalu langetajad on olnud. Jo-jo efekti täpsete mõjude osas on veel palju lahtisi otsi, kuid kindel on see, et midagi head see kaasa tuua ei saa ja see kurnab organismi.

Pidevad kaalu kõikumised, mis on tekitatud erinevate dieetide pidamistega mõjutavad seedimist ja toovad kaasa muutusi soolestiku mikroflooras, mis mõjutab palju üldist tervist. Liialt kiire kaalu langus võib kaasa tuua sapikivide tekke, kui kaloridefitsiit on liialt suur, siis võib tekkida toitainete puudujääk, immuunsüsteem võib muutuda haigustekitajatele vastuvõtlikumaks.

Lisaks aeglustub ainevahetus ning keha hakkab toimetama säästurežiimil, et energiat kokku hoida. See on ka põhjus, miks tavaliselt dieeti lõpetades ja vanade toitumisharjumuste juurde tagasi pöördudes võtab inimene juurde rohkem kilosid, kui kaotatud sai. Kui kaloridefitsiit on olnud dieedi ajal liiga suur, siis hakkab keha uue nälja kartuses tagavara koguma. Sellise pideva kaalu kõikumise tagajärjeks võibki olla kehakoostise muutus, mis seisneb selles, et inimese keharasva mass suureneb, kuid lihasmass väheneb.

Kuidas saaks inimene end motiveerida, et toitumiskava jälgimine peale paari nädalast kasutamist unarusse ei jääks?

Oluline on mõelda, miks inimene tahab kaalu langetada. Olgu selleks siis parem tervis, suurem enesekindlus, ilusam välimus või muu põhjus. Tuleks oma soovist kinni haarata, kui vaja end seda saavutamas ette kujutada ja mõelda läbi, mida on vaja selleks teha ning tegutseda. Pole mõtet oodata homset, sest homme ärgates on jälle täna ning nii seda homset ei tulegi. Kui on käega löömise tunne, tuleks mõelda sellele, mis juba saavutatud on ja kas ollakse tõesti valmis oma eesmärgist loobuma. Ega järgmine kord alustades lihtsam pole, sest iga algus on raske – keeruline on oma mugavustsoonist välja astuda.

Sage problem on see, et alustades toitumiskava kasutamist püütakse sellest 100 protsendilise täpsusega kinni pidada. Mõnele see sobib, kuid paljudele mitte. Tõsi on, et mida täpsemalt toitumiskavast kinni pidada, seda kiiremini jõutakse eesmärgini ja ideaalis võikski nii olla.

Kuid tihti juhtub see, et 100 protsenti suudetakse kavast kinni pidada vaid mõned nädalad, siis murdutakse ja lüüakse täiesti käega. Tegelikult ei tohiks sellesse suhtuda kui «kõik või mitte midagi», sest ka osaline toitumiskavast kinni pidamine tähendab samme kergema kaalu ja parema tervise suunas. Parem on eesmärgini jõuda veidi aeglasemalt kui üldse mitte.

Seega peaks inimene leidma tervisliku tasakaalu toitumiskava ja oma isude ning soovide vahel, sest oluline ongi jõuda sellise toitumiseni, mis viiks lõpuks eesmärgini ja oleks püsiv. Seepärast tuleb toitumiskava kasutades sellest kinni pidada nii palju kui võimalik, kuid olla nii paindlik, kui vaja. Tuleb leida enda jaoks sobiv kuldne kesktee.