Uues uuringus ilmnes, kellel võib hea kõhurasv kergendada koroonaviiruse kulgu (1)
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
31. jaanuar 2021, 12:25
:format(webp)/nginx/o/2021/01/31/13604853t1hcede.jpg)
Sügisel pakkusid Tartu Ülikooli teadlased välja võimaluse, et normaalselt talitlev vistseraal- ehk kõhurasv võib kergendada inimese koroonaviiruse kulgu. Nüüd viitavad samad uurijad sellele, et kõigil maailma ülekaalulistel ei pruugi rõõmustamiseks põhjust olla, vahendab Novaator.
Nimelt koguneb kõhurasv nii-öelda kaitsval moel pigem Kagu-Aasia elanikel, samas kui rasvunud Lääne inimestel võib koroonaviirus hoopis raskemini kulgeda.
Vistseraalrasva ootamatu kaitsevõime võti võib peituda ACE2-nimelises molekulis, ütleb uuringu üks autoreid biokeemia kaasprofessor Tartu Ülikoolis ja BiotaTec'i biokaevanduskeskuse teadusjuht Priit Jõers. «See on praeguseks teadaolevatel andmetel peamine valk, mida viirus kasutab rakku sisenemiseks,» selgitab ta.
ACE2 kogus ja normaalne funktsioneerimine organismis on uurija sõnul otseses seoses organismi tervisega. Nii on näiteks rasvunud inimese kehas vähem nii ACE2-e kui ka võib olla häiritud säilinud valgu normaalne funktsioneerimine. Mõlemal juhul on pärsib see koroonaviirus rakku sisenemist.
Jõersi sõnul võib Kagu-Aasia elanike isikupärane rasvakuhjumine olla ajaga tekkinud kohastumus, sest sealkandis on läbi ajaloo levinud palju koroonaviiruseid.
«Samas on niinimetatud lääneriikide-tüüpi rasvumine isegi piiratud ulatuses pigem negatiivse mõjuga, halvendades küll organismi vastupanuvõimet, kuid mitte vähendades ACE2-e ja seeläbi nakatumist SARS-CoV-2-e,» tõdeb biokeemik. Seega kannatab pigem lääneriikide inimene kevadise juurdevõtmise tulemusena viiruse teise laine käes rohkem.