Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mida kujutab endast toortoitumine?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Scanpix

Toortoitumine on üks taimetoitluse liikidest, mille puhul tarbitakse enamik toitudest mittetöödelduna.


Toitumisterapeut ja toortoitumise koolitaja Annely Soots selgitas, et toortoitumise puhul süüakse 50-75 protsenti toidust mittetöödelduna. Toitu ei kuumutata üle 46 kraadi, eesmärgiga säilitada vitamiinid ja ensüümid, mis töötlemise käigus hävivad.

«Toortoitumine ei tähenda toidu sellisel kujul närimist nagu ta kasvab. Toite valmistatakse, püreestatakse jne, need on suurepärased ja väga maitsvad toidud, heade ja tervislike retseptide järgi valmistatud,» kirjeldas ta.

Sellise toitumisviisi ohtude kohta ütles Soots, et need on üldjoones samad mis taimetoitlusel. Kui aga inimene toitu ei valmista ega püreesta, vaid päev läbi närib, siis teeb ta kahju oma hammastele.

«Liigne närimine ning pidev söömine, et saada kätte vajalik kogus ja energia, ei ole enam hambasõbralik. Taimetoitlane peab koguseliselt rohkem sööma, et kõik vajalikud toitained ja kalorid kätte saada,» lisas ta.

Naise sõnul võib taimetoitlust pidada üheks kõige tervislikumaks toitumiseks, kuid seda ainult siis, kui taimetoitlane teab sellega kaasnevaid riske. «Minu kogemus on selline, et lihatoiduliste menüü ei ole enamasti tervislik ning sisaldab samuti paljusid ohte,» ütles ta.

«Kui inimene üldse loomseid produkte ei tarbi, võib tal jääda puudu teatud aminohapetest, mida saab tera- ja kaunvilja õigel kombineerimisel, rauast, B12, A ja D vitamiinist. Neid vitamiine peab enamasti lisandina juurde võtma. Raua saamiseks on vaja tarbida rauarikkaid toiduaineid, neid on taimede seas piisavalt palju. Seega peab vegan väga teadlikult valima toiduaineid ja uurima, kas ta saab kõik vajaliku kätte. Ma ei soovita lihtsalt niisama ilma eelneva eeltööta ning ilma asja tundmata veganiks hakata,» lisas ta.

Soots möönis, et meie kliimas võib olla taimetoitlane küll, aga siis on vajalikud omad nipid: «Näiteks ei ole talvel soovitav süüa ainult toorest ja külmana, saame teha sooje toorsuppe, soojendada salateid, kasutada soojendavaid komponente (ingverit jt), aedvilju kergelt hautada, valmistada smuutisid jne.»

Toitumisterapeut ise püüab süüa võimalikult tervislikult, vähendades oma menüüs loomse toidu osakaalu ja suurendades taimse ning toortoidu osakaalu. «Ma ei ole toortoitlane, sest ma ei ole kodune inimene, kellel on nii palju vaba aega, et endale kõik toidukorrad ise valmistada.»

«Mina valiksin sellise toitumisviisi tervislikel põhjustel. See ei ole kindlasti kulukam, aga ta on vaevanõudvam. Ma pean peaaegu kõik ise valmistama, toidu tööle kaasa võtma, ma ei saa kunagi kiirelt midagi kätte,» lisas ta.

Huvi toortoitumise vastu tuntakse naise sõnul Eestis väga palju ja üha rohkem. «Usun, et toortoitlasi on Eestis kümmekond, taimetoitlasi väga- väga palju. Enamus nendest muidugi tarbivad mune ja piimatooteid,» ütles ta ning lisas, et tõenäoliselt ei tea keegi taime- ja toortoitlaste täpset arvu.

Tagasi üles