Liikumist propageeriv perearst Madis Veskimägi: kahjuks võib kohata ka priskeid tohtreid

Perearst Madis Veskimägi FOTO: Remo Tõnismäe/ Postimees/Scanpix

Tõstamaa perearst Madis Veskimägi propageerib sotsiaalmeedias liikuvat eluviisi ning tunnistab, et paraku on ka selliseid arste, kes küll utsitavad patsiente liikuma, kuid ise oma sõnade järgi ei tegutse.

«Minu püüd maailma paremaks ja tervemaks muuta sai minust jälle võitu, kasutades selleks kõike loomulikku, sealhulgas ka paraja koormusega liikumist. Kahjuks võib kohata tohtreid, kes on üsna prisked, tööst ja elumuredest kurnatud, ning kes kinnitavad: tehke ikka minu sõnade, mitte tegude järgi,» kirjutab Veskimägi.

Perearst tunnistab, et ta ise on keskmine terviseliikuja. «Kas umbes 300 kilomeetrit kuus ratast või nüüd talvekuudel 120 kilomeetrit reibast kõndi kuus. Julgen meelepärast liikumist soovitada ikka ja väsimatult kõigile,» jätkab ta.

Doktor Veskimägi toob välja ka paraja likumisega kaasnevad plussid:

• Liikumine on kui päeva teise poole energiasüst. Ükski suu või veeni kaudu manustatav molekul ei suuda seda asendada.

• Paraneb üldine meeleolu ja töövõime.

• Koos liikumisega kujuneb välja mõistlik ja tasakaalustatud toiduvalik, kehakaal on normaalne, söögiisu on valikuliselt hea mõistlikus koguses tervislike toiduainete suhtes.

• Paraneb ööuni. Uimasena tööd tehes on aju sageli pooluinuvas olekus. See võib olla unehäirete üks põhjus. Paraja koormusega liikumine värskes õhus ehk siis mainitud päeva teise poole energiasüst klobib keha ja vaimu parajalt virgeks ja uinumine kella 23 paiku on kiire ning ööuni märksa parem. 

• Polegi eriti vahet, millist tegevust enda liigutamiseks eelistada. «Ise olen seda meelt, et reibas kõnd või kepikõnd 40 kuni 50 minutit päevas on väga hea. Teised alad on juba tehnilised, need on olulisemalt kallimad ja ka vigastuste oht on suurem,» lisab perearst.

Tagasi üles
Back