Eesti lapsed liiguvad värskes õhus vähem kui vangid

PM Tervis
Copy
Lastel ja noortel peab olema vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist tegevust päevas, mille tagajärjel hingamine kiireneb ja tekib kerge higistamine.
Lastel ja noortel peab olema vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist tegevust päevas, mille tagajärjel hingamine kiireneb ja tekib kerge higistamine. Foto: Shutterstock

Tervisekassa andmeil on viimastel aastatel üheks suuremaks südamehaiguste riskirühmaks kujunenud just lapsed ja noored, kelle liikumisharjumused on vähenenud eelkõige õues oleku arvelt ning vaba aja veetmine on asendunud meelelahutusliku ekraaniajaga.

Tervisekassa alustab südamekuul lapsi ja noori liikuma kutsuva eeskujukampaaniaga, mis on suunatud peamiselt noortele vanuses 7−16 eluaastat. Kampaania «Viimne hoovilaps» eesmärgiks on tuletada meelde, kui oluline on südame ja vaimse tervise hoidmiseks regulaarne liikumine.

Tartu ülikooli terviseteadlaste uuringu kohaselt liiguvad Eesti lapsed vabatahtlikult päeva jooksul värskes õhus vähem kui vangid vanglas. Seepärast on kampaania fookuses just liikumine ja aktiivsed tegevused värskes õhus.

Ülekaal ja diabeedioht

Südamekuu on välja kasvanud kunagisest südamenädalast, mille algataja, südamearst Margus Viigimaa sõnul on vähene füüsiline aktiivsus laste ja noorte puhul seotud eelkõige suureneva kehakaaluga, mis on omakorda riskiteguriks mitmetele krooniliste haigustele nagu näiteks 2. tüüpi diabeet.

«Lastel ja noortel peab olema vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist tegevust päevas, mille tagajärjel hingamine kiireneb ja tekib kerge higistamine. Kuid selline tegevus ei pea toimuma järjest, vaid selle võib jagada päeva peale näiteks 15-minitulisteks osadeks,» selgitas südamearst.

Laste liikumisharjumuste kujundamisega tuleb alustada juba maast madalast. «Siin on oluline roll kõikidel lapsevanematel, vanavanematel, õpetajatel ja teistel noortega töötavatel spetsialistidel. Nemad saavad omalt poolt laste füüsilist aktiivsust innustada, vähendades nutiseadmete osakaalu vaba aja veetmisel, suunates lapsi õue liikuma ning leides nutikaid lahendusi sidumaks kehalist aktiivsust argitegevustega,» selgitas tervisekassa tervise edenduse peaspetsialist Taisi Kõiv. 

Värskes õhus liikudes tuleb tähelepanu pöörata samuti ohutusele ja jälgida riigis kehtivaid reegleid. Välitingimustes on sportimine ja treenimine lubatud üksnes 2+2 reeglit arvestades, piirang ei kehti koos liikuvatele peredele.  

Sotsiaalmeedias saab kampaaniategevusi jagada, kasutades selleks teemaviiteid #viimnehoovilaps #panemelapsedtaasliikuma, #südametervisekuu, #tervisekassa.

Kampaania ametlikult kodulehelt www.liigun.ee saab lugeda liikumise olulisuse kohta ning leiab näpunäiteid, kuidas oma kehalist aktiivsust igapäevaselt tõsta.   

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles