Spikker lapsevanemale: mida võtta ette kevadvaheajal?

Ly-Marleen Tamme
, Terviseportaali reporter
Copy
Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Käes on kevadine koolivaheaeg. Väike paus distantsõppest võiks pakkuda toetavat vaheldust ka ekraanide ees istudes veedetud ajale. Miks mitte võtta sihiks laps igal vaheajapäeval vähemalt kaheks-kolmeks tunniks õue saada?

Hiljutises uuringus kinnitati, et Eesti lapsed veedavad välitingimustes vabatahtlikult vähem aega kui vangid. Kohati on sellele tõuke andnud distantsõpe, kuid algaval kevadvaheajal on hea võimalus olukorda parandada. 

Õuesolek parandab laste füüsilist ja vaimset terviseseisundit, toetab liikumisaktiivsust, kehalisi oskusi, õpivõimet ning tugevdab immuunsüsteemi. Iga päev kaks tundi valgel ajal õuesviibimist vähendab ka liigsest ekraaniajast tekkivaid lühinägevuse riske.

Tartu Ülikooli Liikumislabor soovitab võtta pisut aega planeerimiseks ning mõelda vaheajanädal läbi. Milliseid aktiivseid tegevusi võiks ette võtta koos lapse või kogu perega? Milliseid tegevusi lasta lapsel omaette avastada? Mida saaks teha kohe koduhoovil, mida lähedalasuvas pargis, kergliiklusteedel, linnakeskkonnas või väljasõidul loodusesse?

Sedasi planeerides mahub kavasse mitmekesist ajaveetmist: Lapse iseseisvat aega üksi tegutsemiseks, mis toetab eelkõige loovust. Lapsevanem saab aega kasutada oma toimetuste jaoks. Ühiselt veedetud aeg aitab hoida peresuhteid.

Alustage koolivaheaja nädalal väljakutsega koguda koos perega kokku vähemalt 1000 õuetundi, kas sportides, mängides, jalutades, loodusretkel, matkal või näiteks õuetöid tehes. 

Tegevused, mida laps saab üksi proovida:

  • Liikumisbingo! Koostage lapsele liikumisbingo, mille ta nädala jooksul peaks täis saama. Bingo võite ise välja mõelda või kasutada näiteks Liikuma Kutsuvad Kooli tehtud bingot. Näitena on lisatud Tartumaal paikneva A. Haava nimelise Pala Kooli liikumisbingo.
Pala Kooli liikumisbingo.
Pala Kooli liikumisbingo. Foto: Erakogu
  • Las laps avastab koduhoovi ja -kanti! Pakkuge lapsele mõni väljakutse kodukoha (taas)avastamiseks, näiteks otsida ja pildistada või joonistada/kirjutada üles erinevad putukad või taimed, mida leida võib. Või siis lugeda kokku lähikonna liiklusmärke, õppida tundma puid või lilli.
  • Koerte ja kasside lugemine – saada laps jalutuskäigule sihiga näha vähemalt kümmet kassi või koera. Kui kümme nähtud, on paras aeg koju pöörduda.
Kevadine otsimismäng
Kevadine otsimismäng Foto: Erakogu
  • Takistusrajad ja terviserajad – laps võib luua ja ehitada hoovile või koduparki käepärastest vahenditest takistus- või terviseraja ja mõelda välja reeglid selle läbimiseks.

Tegevused, mida teha koos lapsega:

  • Proovige mõnda uut spordiala või harrastust. Eriti hästi sobivad sellised alad, mille saaksite oma vaba aega mahutada ka pärast vaheaja lõppemist. Igapäevane liikumisharrastust toob kõige rohkem kasu lapse vaimsele ja füüsilisele tervisele. Näiteks kettagolf, rulluisutamine, tänavareket, orienteerumine, pallimängud või slackline (slackline on puude või postide vahele pingule tõmmatud elastne ja veniv liin, mis võimaldab harjutada tasakaalu hoidmist ja treenida süvalihaseid)
  • Tegelege plogginguga - võtke kaasa prügikott, et jooksuteele sattunud praht kokku korjata. Nii seote hea intervalltreeningu keskkonnahoiuga. Kindlasti kasutage kindaid.
  • Tehke iga päev üks GPS-kunstiline jalutuskäik. Näiteid saab vaadata leheküljelt www.gpskunst.ee
  • Proovige geopeitust nii kodukandis kui mõnes kohas, mida tunnete vähem! Geopeituse mäng on aktiivset liikumist võimaldav mäng kogu perele, kus on vaja vaid GPS-ga varustatud telefoni. Geopeituse kaardid ja lähema info leiate näiteks www.geopeitus.ee lehelt.
  • Võtke vähemalt ühel päeval ette mõni pikem matk koos piknikuga. Avastage endale lähedal asuvaid tervise- või matkaradasid ja vaatamisväärsusi looduses.
Foto: Erakogu

Liikumissoovituste, terviserada ja muu põneva kohta saab lugeda www.liigun.ee leheküljel. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles