Perearst annab nõu, kuidas oma südame tervist hoida
4. aprill 2024, 11:00
/nginx/o/2021/04/22/13741389t1h2a75.jpg)
Ekspertide hinnangul on palju viise, kuidas südametervist hoida. Samas on selge, et mitte kõik ei suuda või ei soovi iga päev joosta või jõusaalis käia. Tõstamaa perearst Madis Veskimägi pidas Samsungi korraldatud tervisepäeval loengu südametervise teemal ja tema sõnul on üks hea südametervise alussammas reibas kõndimine.
Perearst Madis Veskimägi hindab füüsilist aktiivsust üheks tähtsamaks osaks heast südametervisest.
«Kõndida saab igaüks ja selle jaoks ei ole vaja ka spordiklubile maksta. Kõndides tuleks vaid jälgida, et see oleks tempokas, kuid et pulss ei läheks liiga kõrgele. Soovitusliku maksimaalse pulsi jaoks on lihtne valem, 180 miinus inimese vanus, seega näiteks 50-aastane inimene ei tohiks ületada pulsisagedust 130,» lisas Veskimägi.
Perearst soovitab mõistliku kehalise aktiivsuse tagamiseks liikuda enamikul nädalapäevadel 30–40 minutit päevas viisil, kus inimene tunneb pulsi kiirenemist, kehas mõnusat soojust, kuid suudab sealjuures hingeldamata ja täislausetega rääkida.
Lisaks pulsile ja kehalisele aktiivsusele on Veskimäe sõnul oluline jälgida ka vererõhuandmeid, millest on arstile palju kasu, et inimese südametervist hinnata. Sealjuures soovitab Veskimägi kaaluda tänapäevaseid tehnikalahendusi, mis aitavad seda mugavalt teha.
«Kui vererõhku mõõta vaid arsti juures, võib tekkida nähtus nimega valge kitli hüpertensioon, mis tähendab, et tundlikul inimesel võivad vererõhumõõtmised arsti juures olla kõrgemad lihtsalt seetõttu, et ta on arsti kabinetis olemise tõttu pisut pinges. Kui aga on võimalus teha seda oma valitud ajal, mugavas koduses keskkonnas, saab mõõtmisi paremini võtta.»
«Olen ise viimase kuu jooksul kasutanud Samsung Galaxy Watch3 nutikella, millega saab vererõhku mõõta ning sellest saadavad andmed paistavad vererõhuaparaadiga võrreldes igati täpsed,» rääkis Veskimägi.
Tänapäevased nutikellad pakuvad ka võimalusi, et andmeid raportina perearstile saata, seega saab arst vajadusel ka esmase ülevaate kaugelt teha. Veskimägi rõhutab, et diagnoosida saab vaid arst ja reaalse mure korral tuleb kindlasti tervisespetsialisti, mitte nutikella poole pöörduda.
Artikkel ilmus esimest korda 22. aprill 2021.