Kuus põhjust, miks naised peaksid raskustega treenima

Raskustega treenimine suurendab ning aitab säilitada lihasmassi. Pärast 30ndat eluaastat hakkab keha hormonaaltalitlus muutuma, nii et iga järgneva kümne aastaga võib inimene kaotada 8–10 protsenti lihasmassist. Kuid vaid kaks korda nädalas jõutrenni tagab selle, et inimene ei kaota kümne aasta jooksul üle kahe protsendi lihasmassist.
Mida vähem treenib inimene lihaseid, seda suurem töö tuleb ära teha liigestel ja kõõlustel ning see suurendab vigastuste ja liigesepõletike riski. Raskustega treenimine võimaldab inimestel tavaelus füüsiliste ülesannetega paremini hakkama saada.
Lisaks lihastoonusele parandab raskustega treenimine ka luutihedust, liigeste liikuvust ja üleüldist painduvust. Luutiheduse kadu mõjutab naisi rohkem kui mehi, sest pärast menopausi muutub hormonaaltalitlus, nii et naise organismis on vähem östrogeeni, mis on vajalik luutiheduse säilitamiseks. 2014. aasta uuringust selgus, et vaid 12 nädalat raskustega treenimist suurendas selgroo luutihedust 2,9 protsenti. Vanusega hakkab luutihedus hormonaaltalitluse muutuste tõttu langema ning suureneb luumurdude ja teiste vigastuste risk ning seetõttu on raskustega treenimine oluline igas vanuses.
Raskustega treenimine on tõhus viis rasva põletamiseks. Lihaskoe arendamine kulutab palju kaloreid ning mida suurem on lihasmassi protsent, seda kiirem on seedimine. Kiire seedimine aitab vältida rasvkoe talletumist. Harvardi teadlased leidsid 2014. aasta uuringust, et raskustega treenimine oli parim viis kõhurasva ja südamele ohtliku siseorganite vahel paikneva rasva vähendamiseks.
Raskustega treenimine mitte ainult ei aita ennetada vähki ja südamehaigusi, vaid parandab ka organismi võimet toime tulla juba olemasolevate haigustega. 2017. aasta uuringust selgus, et lihasmass mõjutab ka seda, kui hästi tulevad inimesed toime vähiraviga. Mida suurem on lihasmass ravi algul, seda parem on ravi tulemus ning organismi võime taastuda. Samuti on raskustega treenimine oluline südamele – see parandab verevarustust kogu kehas, varustades toitainetega kudesid ja aju. 2013. aastal korraldatud uuringust on selgunud, et raskustreening aitab hoida vererõhu normi piires ning stabiliseerib veresuhkru sisaldust.
Lisaks füüsilisele tervisele mõjub jõutrenn hästi ka ajule ning vaimsele tervisele. Harvardi teadlased leidsid, et raskustega treenimine on tõhus viis leevendada ärevust, stressi ja depressiooni sümptomeid. Samuti on kindlaks tehtud, et regulaarne raskustreening ennetab dementsust ning parandab kõrges eas kognitiivset võimekust.