Toitumisnõustaja soovitab enne toidulisandite kasutamist vaadata üle oma toidulaud

Toitumisnõustaja Kristina Karu Foto: Erakogu

Toidulisandite kasutamine võib kujuneda keeruliseks, sest esile kerkivad järgmised küsimused: mida võtta? kui palju võtta? millal võtta? Toidulisandite vajalikkuse ja manustamise kohta annab nõu toitumisnõustaja Kristina Karu.

«Toidulisandid võivad olla nii vitamiinid, mineraalained, aminohapped, rasvhapped, supertoidud, arsti kirjutatud retseptita rohud või muu kasuteguritega ained, mida saab tarbida kapslite, tablettide, pastillide, vedelike, pulbrite või muul kujul,» sõnab toitumisnõustaja. Toidulisandite kasutamise eesmärgiks peaks Karu sõnul olema individuaalne vajadus täiendada tavatoitu ja pakkuda vajalikke toitaineid või muid aineid kontsentreeritud kujul.

Lisaks nendib Karu, et toidulisandeid ei ole mõeldud ainult sportlastele, vaid neid võivad tarbida kõik inimesed, kes soovivad tagada mikrotoitaineid, mida nad ei pruugi erinevatel põhjustel oma tavatoidust piisavas koguses omastada. Enne kui haarata toidulisandite järgi, soovitab Karu vaadata üle oma toidulaua ja kontrollida, kas seal on piisavalt köögi- ja puuvilju ning marju, millest saab vajalikke vitamiine ning antioksüdante, mis hoiavad immuunsust tugevana.

«Kui toidulaud ei ole mitmekesine, siis võiks esialgselt pöörduda perearsti juurde ning lasta kontrollida enam levinud ainete defitsiite. Minu enda kogemus pereõe ning toitumisnõustajana ütleb, et kõige levinumad ained, millest inimestel tihti puudus, on järgmised: D-vitamiin, raud ning B12. Samuti esineb ka B1-, B2 ja E-vitamiini puudust. Neid vitamiine nii tihti esmaselt ei kontrollita.» Kõiki vitamiine ja mineraalaineid perearst Karu sõnul kindlasti kontrollida ei saa – võimalikku puudust saab aidata hinnata ka toitumisnõustaja või toitumisterapeut.

Toidulisandid ei asenda mitmekesist toitumist ning tervislikult toitudes ei pea toidulisandeid kasutama.

Kuna Eestis jääb päikeselist aega väheks, soovitab Karu võtta D-vitamiini, sest toidust seda piisavalt ei saa. «Lisaks soovitan tähelepanu pöörata oomega-3-rasvhapetele, sest väga tihti jääb seda meie organismis puudu. Uuringute järgi tarbime me oomega-6-rasvhappeid 12 korda rohkem kui oomega-3-rasvhappeid. Oomega-3-rasvhapped on head meie südame- ja veresoonkonnale ning samuti immuunsusele,» täpsustab Karu.

Supertoitudest soovitab Karu spiruliinat, ashwaganda't ning camu camu pulbrit, mis aitavad väsimuse ja stressi vastu, lisaks sisaldavad C-vitamiini ning antioksüdante, et hoida immuunsust tugevamana. Pulbreid võid lisanda näiteks smuuti või pudru sisse.

«Mõnikord jõuame väga hilja arsti juurde ning defitsiit on juba hakanud tervisele. Siis võiksime kaaluda näiteks tõsta defitsiiti, võttes toidulisandit, kuid lisaks sellele tuleb vaadata taaskord üle oma toidulaud ning muuta seda, et see puudujääk uuesti ei avalduks,» lisab Karu.

«Siinkohal tahaksin kindlasti rõhutada, et toidulisandid ei asenda mitmekesist toitumist ning tervislikult toitudes ei pea toidulisandeid kasutama. Kui inimesel peaks olema ühekülgne ja ebapiisav toitumine, seedimis-, imendumishäired, pikaajaline antibiootikumide kasutamine või suurenenud vajadus (näiteks rasedus, tippsport, vanus, ravimid jm), siis kindlasti tuleks aeg-ajalt oma näitajaid kontrollida.»

Artikkel ilmus esimest korda 11. mai 2021.