/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/24/13872190t1hdb9a.jpg)
Kehamassiindeks, organismi vedelikusisaldus, lihas- ja rasvamass on kõigest osa kõikidest näitajatest, mida on soovitatav teada ka ainult vahel harva spordiga tegelevatel inimestel. Nii Leedus kui ka välismaal personaaltreenerina töötav Gytis Beikus ütleb, et tänapäeval leidub informatsiooni spordi ja tervisliku eluviisi kohta isegi rohkem kui vaja, sellepärast on kerge eksida ja müütidesse takerduda.
Spordiprofessionaal selgitab, milliseid müüte ei tasuks uskuda ja mida iga inimene peaks teadma.
Kuidas saada aimu oma bioloogilisest vanusest?
Soovime välja näha nooruslikud ja tunda end iga päev hästi, aga kuidas seda saavutada? Spordiprofessionaali sõnul võivad peale üldise kehamassi bioloogilist vanust jälgida aidata veel ka lihas- ja rasvamass, vee kogus organismis, kalorite ööpäevane tarbimine ja luude mineraalmass.
«Oluline on jälgida mitte ainult kaalu, vaid ka muid andmeid, lihaste ja rasva suhet, sest kui inimene hakkab sporti tegema, muutub lihasmass vastavalt spordialale ja intensiivsusele. Seega rohkemate funktsioonidega kaal võib olla kõnekam ja kasulikum,» rõhutas Beikus.
Samuti on treeneri sõnul mõttetu end iga päev kaaluda. «Nii meeste kui ka naiste kaalus võib olla keskmiselt 1,5–2 kilokrammi hälvet. Kõige parem on end kaaluda kolmapäeviti, sest kui töötate esmaspäevast reedeni ning püüate neil päevil ka toitumisdistsipliinist ja liikumisrežiimist kinni pidada, aga nädalavahetusel lasete lõdvaks, näete end esmaspäeval kaaludes ebatäpseid andmeid. Sellele avaldavad mõju vedelike kogus ja isegi ilmastikutingimused. Soola liigne tarbimine toob organismis kaasa täiendava veevaru kogunemise,» rääkis kogu maailmas töötav sporditreener. Näiteks Xiaomi nutikaal mõõdab ka organismi veetaset, lihasmassi, vistseraalrasva indeksit, ainevahetuse kiirust.
Vedelike koguse tähendus
Beikus tähendas, et kuuma ilmaga on loomulik juua tavalisest rohkem vedelikke. Vedelikke tuleks aga tarvitada mitte ühekorraga, vaid järk-järgult, sest nii omastub vesi paremini. Meeldetuletuseks võib kasutada soovitud rakendust, mis teatab, millal on aeg juua. Neid on praegu suures valikus.
Sageli öeldakse, et inimene peab päevas jooma vähemalt kaks liitrit vett. Treeneri sõnul ei ole see täpne info, sest enne kui otsustada, mitu liitrit vedelikke peaks konkreetne inimene tarvitama, tuleks arvesse võtta tema organismi näitajaid, kehamassi ja sugu ning teada, millist ilma sel päeval oodata on.
USA Riikliku Teaduste Akadeemia nõuannete kohaselt on vedelike üldsoovitus täiskasvanutele naiste puhul 11,5 tassi (2,7 liitrit) päevas ja meeste puhul 15,5 tassi (3,7 liitrit) päevas.
«Need numbrid võivad tunduda suured, kuid on kindlaks tehtud, et keskmise kehaehitusega ameeriklane võib tarvitada sellise koguse. Meie piirkonda mõjutavad hooajad, sestap sõltub ka vedelike tarvitamine aastaajast. Talvel oleme harjunud sööma rasvasemat toitu, suvel kergemat. Samamoodi on vedelike tarvitamisega. Suvel on palav, me higistame palju ja soovime rohkem vedelikke juua. Seevastu talvel, kui on külm, tarvitame vähem vedelikke, sest me ei higista nii palju ning jahedam keskkond soodustab organismis soojuse ja vedelike akumuleerimist. Pole hullu, kui tarvitame külmal aastaajal vähem vedelikke,» ütles Beikus.
«Kuumal suvepäeval soovitatakse keskmise kehaehitusega naistel juua 2,7 liitrit vedelikke või isegi rohkem, meestel 3,7 liitrit vedelikke. Ent on vale arvata, et jutt on üksnes veest. Kuulen tihtipeale ekslikku arvamust, et jutt ei ole vedelikest, vaid veest, kuid soovitustest rääkides peetakse silmas mitte üksnes vett, vaid ka suppi, mahla, puuvilju jms. Vedelikud ei tähenda ainuüksi vett, sellepärast küsivadki mu kliendid sageli, kuidas on võimalik juua nii suures koguses vett. Vett on ehk keeruline, kuid vedelikke õnnestub kindlasti nii palju tarvitada,» kinnitas treener.
Samas alkohol, kohv, energiajoogid ja muud diureetikumid soodustavad vee väljutamist organismist. Kui joote tassi kohvi, pidage meeles, et pärast seda või koos sellega tuleb juua täiendav tass vett.
Kõige täpsem signaal on janu
Samuti mainis Beikus, et janu on signaal, mis võib anda märku organismi vedelikupuudusest. Janutunne tähendab keha veedefitsiiti.
«Küllap on paljud teist märganud, kuidas lõunamaalased kohvi joovad. Tavaliselt joovad nad ühtaegu ka vett. See on õige viis ja ma arvan, et meiegi peaksime nende kombe üle võtma. Nõnda kompenseerime kofeiini negatiivse mõju,» annab treener nõu.
«Samuti on gaseeritud veel rohkem positiivseid kui negatiivseid omadusi. See aitab seedetraktil toitu töödelda. Ameerika teadlaste sõnul aitab gaseeritud vesi kahjulikku kolesterooli ja põletikulisi protsesse vähendada või on nende suhtes neutraalne, samuti aitab see alandada vere suhkrutaset. Ühtlasi on see neutraalne või tõstab kasuliku kolesterooli taset. Ent suures koguses ei tasu seda juua ja maoprobleemidega inimesed peaksid seda üldse vältima,» rõhutas treener.
Beikus lisas veel, et oluline on jälgida ennast ja oma keha saadetavaid signaale. Kõige kasulikum on individualiseeritud suhtumine sporti ja tervisesse. Niisiis ei tuleks järgida mitte üldiseid soovitusi, vaid pöörata tähelepanu oma KMI-le (kehamassiindeksile) ja jälgida spetsiaalse kaaluga isiklikku kehalist aktiivsust.