5 minutit vältav hingamisharjutus, mis alandab vererõhku
6. juuli 2021, 13:50
/nginx/o/2021/07/06/13898496t1h2f5e.png)
Vaid viis minutit päevas – 30 sügava hingetõmbe võtmise jooksul – ning lihtne hingamisharjutus võib alandada vererõhku, parandada veresoonte tervist ja vähendada tõsiste südame-veresoonkonna haiguste riski.
See kõlab peaaegu nagu telereklaam – mainimata veel seda, et harjutust võib teha kodus, diivanil telerit vaadates.
Kuid see pole trikk. Hiljutise uuringu kohaselt on see tegelik hõlpsasti teostatav tehnika, mis võib parandada miljonite inimeste tervist, eriti kõrge vererõhu ja kardiovaskulaarsete probleemidega eakate täiskasvanute oma, vahendab Science Alert.
«Oleme tuvastanud uudse ravivormi, mis alandab vererõhku inimestele farmakoloogilisi ühendeid andmata ja paremini kui aeroobne treening,» ütleb füsioloog Doug Seals Colorado Boulderi ülikoolist.
Seda nimetatakse hingamislihaste tugevustreeninguks (IMST), mis on spetsiaalselt diafragma ja teiste hingamislihaste harjutamiseks mõeldud füüsiline treening, kasutades pihus hoitavat seadeldist, mis tagab sisse hingamisel vastupanu.
Treening oli esmakordselt aastakümneid tagasi viis, kuidas aidata tõsise kopsuhaigusega inimestel tugevdada iseseisvaid hingamisfunktsioone, kasutades seadmes ainult kerget või mõõdukat vastujõudu.
Viimasel ajal on uuringud näidanud, et sama tehnika – kui kasutatakse tugevat vastupanu sisse hingamisel, siis lühikeste seansside korral, mis kestavad vaid viis minutit päevas – võib tervist tugevdada, parandada uneapnoega patsientide und, alandada vererõhku ja vähendada ka stressi.
Colorado Boulderi ülikooli meeskond viis edasiseks uurimiseks läbi kliinilise katse, kus 36 tervet täiskasvanut vanuses 50–79 aastat kasutasid tehnikat kuue nädala jooksul.
Pool rühma määrati juhuslikkuse alusel tegema suure resistentsusega hingamistreeningut, kasutades seadmeid, mis muudavad sissehingamise oluliselt raskemaks.
Rühma teine pool tegi samuti treeningut kuue nädala jooksul, kuid neile anti platseebo: seade, mille resistentsus oli sisse hingamisel madal.
Peale selle erinevuse oli katse mõlema rühma jaoks sama: seadet kasutati 30 korral sissehingamiseks umbes viie minuti pikkuse seansi ajal korra päevas – kuus päeva nädalas kuue nädala jooksul.
Kuue nädala pärast oli kõrge resistentsusega hingamistreeningu rühmas toimunud oluline süstoolse vererõhu langus, mis oli suurem või võrdne sellega, mis võib tuleneda teistest tervisliku eluviisi strateegiatest, sealhulgas aeroobse treeningu ja mõningate vererõhku langetavate ravimite kasutamisest.
«See on kliiniliselt tähendusrikas, kuna on seotud 30–40 protsenti väiksema südame-veresoonkonna haiguste suremuse riskiga,» selgitavad teadlased uuringus, märkides, et mõju kestis mitu nädalat pärast katse lõppu.
«Alanenud vererõhk püsis suuresti ka pärast kuue nädala pikkust harjutamisest hoidumist – umbes 75 protsendi ulatuses võrreldes esialgse langusega.»
Lisaks nägi grupp veresoonte seinu katva endoteeli funktsiooni olulist paranemist, mis viitab arterite tervise paranemisele (kuigi arterite jäikus ei olnud nii lühikese katse jooksul muutunud), samas kui süsteemse põletiku markerid olid madalamad.
Kuigi teadlased ei mõista täielikult kõiki mehhanisme, kuidas kõrge resistentsusega treening tervist toetab, on võimalik, et hingamisharjutused ajendavad veresooni vooderdavaid rakke tootma rohkem lämmastikoksiidi, mis aitab lihastel lõõgastuda ja parandab verevoolu.
Meeskond arvab, et pikemaajaline sekkumine võib viia veelgi paremate tulemusteni, kuid tõdeb, et asja paremaks mõistmiseks tuleb korraldada suuremaid katseid.
Uuring ilmus Ameerika südameassotsiatsiooni ajakirjas.