Uuringus selgus, miks osa inimesi end alahindab

Enda alahindamine võib motiveerida rohkem pingutama, aga samuti võib hoida eemal olulistest võimalustest. Foto: Shutterstock

Alberta ülikooli uuring pakub ülevaate, miks mõned inimesed hindavad oma võimeid üle, teised aga alahindavad. Tulemuste kohaselt tuleneb usalduse puudumine enda võimete suhtes teiste võimete ülehindamisest.

Leid võiks pakkuda juhtidele teadmisi, kuidas raske ülesande korral ebakindlusele vastu astuda.

Varasemad uuringud on näidanud, et paljude ülesannete ja tegevuste puhul kipub enamik inimesi ennustama, et nad on teistest paremad, eriti kui ülesanded on kerged. Klassikaline näide pärineb USA autojuhtide 1981. aasta uuringust, kus 93 protsenti väitis, et nad on keskmisest paremad, vahendab Medical Xpress.

Raskete ülesannete täitmisel kipub enamik inimesi siiski ennustama, et teistel läheb paremini kui neil.

Nende pealtnäha vastuoluliste järelduste mõtestamiseks uurisid teadurid jooksjatelt enne võistlust, kuidas nad arvavad endal minevat.

Teadlased valisid uuringu fookusesse mägivõistluse, mille tõusudistantsid olid vahemikus 10–78 kilomeetrit.

Ilmnes, et jooksjaid, kes ennustasid valesti, et nende lõpuaeg on keskmisest parem, ajendas selleks peamiselt nende enda soorituste ülehindamine.

Samal ajal jooksjad, kes ennustasid, et nad on keskmisest halvemad, mõistsid enda võimekust, kuid ootasid konkurentidelt rohkemat.

«Meie töö toob välja kaks erinevat kallutatuse allikat või kaks erinevat põhjust, miks inimesi ei pruugi hästi kalibreerida: nad võivad olla kallutatud enesehinnangus ja kallutatud hinnangutes teiste suhtes,» ütles Alberta ettevõtluskõrgkooli professor Gerald Häubl.

Ennast teistest madalamalt hindav grupp oli enda tulemuste ennustamisel üsna täpne ja nad olid ka tegelikult keskmisest paremad.

Häubl märkis, et vähene enesekindlus, mis võib töökohal avalduda võltssündroomina, on sageli kasulik, eriti kui see motiveerib inimesi rohkem tööd tegema.

«Vähese enesekindluse probleem seisneb aga selles, et see võib takistada inimestel, kellel on tegelikult potentsiaali – konkreetse töö või karjääri osas – silma paista, isegi proovimast, sest nad usuvad ekslikult, et on palju teisi, kes on paremad kui nemad.»

Samamoodi kipuvad oma jõudlust üle hindama isikud, kes on keskmisest halvemad.

«See viimane tulemus kannab paralleeli varasemate uuringutega, mis näitavad, et oskusteta inimesed kipuvad oma tulemusi üle hindama,» sõnas Häubl.

Uuring ilmus teadusajakirjas Journal of Personality and Social Psychology.