Kuidas treenida end hommikul õigel ajal ärkama?

Vähemagajate (alla 4–5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavalistel magajatel, kes magavad öösel 7–8 tundi. Allikas: kliinikum.ee Foto: Shutterstock

Hommikuse ärkamise võivad raskeks muuta mitmed asjaolud, näiteks ravimid, toitumine või hoopiski unehäire. Healthline avaldab, mis võib olla raske ärkamise põhjus ja kuidas seda muuta. 

Und võivad mõjutada erinevad tegurid, sealhulgas tervislikud seisundid ja ravimid, mis võivad raskendada hommikul ärkamist. 

Ärkamist raskendavad: 

• unes kõndimine;
• uneapnoe;
• pidev unepuudus;
• stress ja ärevus, mis segavad ka magamajäämist;
• depressioon;
• ööpäevarütmi häired (võivad tekkida näiteks öötöö tõttu);
• ravimid (sealhulgas antidepressandid);
• krooniline valu.

Kuidas end aga hommikul voodist tõusma sundida, kui vaevab väsimus või mõni mainitud tervisemure?

• Kindel unegraafik on esimene soovitus une parandamiseks. Magamamineku ja ärkamise kellaaeg võiks olla iga päev sama, kaasaarvatud nädalavahetustel. 
• Iga inimese unevajadus on individuaalne, kuid üldised soovitused ütlevad, et täiskasvanud inimene peaks magama seitse või kaheksa tundi ööund. Oma unevajaduse mõistmiseks tuleb katsetada, mitme unetunni juures on vajalik energiakogus käes. 
• Magamamineku rutiini seadmine aitab ka ärkamist lihtsustada. Raamatu lugemine, vanniskäik, mediteerimine, jooga ja venitamine – rahulikud tegevused aitavad keha ümber lülitada ja seeläbi ka paremini magada. 
• Uneaja edasilükkamine on küll ahvatlev, kuid mitte hea mõte. Samuti ei peaks hommikust äratuskella edasi lükkama. Selleks puhuks tasuks äratuskell paigutada magamistoa teise otsa, et selle väljalülitamiseks peaks püsti tõusma. 
• Tervislik eluviis, mille sisse kuuluvad tasakaalustatud toitumine ja treening, aitab samuti une kvaliteedile kaasa. 
• Uinumist võib raskendada ka vähese päevavalguse tarbimine. Päevavalgus aitab reguleerida bioloogilise ööpäevarütmi toimimist. 

Kui eelnevad soovitused ei aita, tasuks pöörduda unearstile, kes oskab läbi uneuuringute leida täpse põhjuse. Unehäireid parandatakse tavaliselt retseptiravimitega, melatoniiniga, hingamisseadmega (uneapnoe jaoks) või käitumisteraapiaga. 

Millised märgid viitavad sellele, et ööuni jäi lühikeseks või kehvaks?

• liigne haigutamine;
• kerge ärrituvus;
• motivatsiooni puudumine;
• väsimus;
• loidus ja unisus päeva jooksul; 
• udus oleku tunne;
• suurenenud söögiisu.