Teadlased avastasid ennekuulmatu viisi kõhurasvast vabanemiseks
4. august 2021, 16:09
/nginx/o/2019/03/21/11882055t1ha01e.jpg)
Pennsylvania ülikooli teadlaste ajakirjas Science avaldatud uue uuringu kohaselt viis rasvunud hiirte ravi TSLPna tuntud tsütokiiniga märkimisväärse kõhurasva ja kehakaalu languseni. Ootamatult ei olnud rasva kadu seotud toidu tarbimise vähenemise ega ainevahetuse kiirenemisega. Selle asemel stimuleeris TSLP immuunsüsteemi vabastama rasva läbi naha rasunäärmete.
«See oli täiesti ettenägematu leid, kuid oleme tuvastanud, et rasva kadu on võimalik saavutada, eraldades naha kaudu kaloreid energiarikka rasu kujul,» ütles uuringu juht dr Taku Kambayashi, patoloogia ja laborimeditsiini professor Medical Xpressis.
Loommudeli tulemused, ütles Kambayashi, toetavad võimalust, et rasu tootmise suurendamine immuunsüsteemi toel võib olla strateegia inimeste rasvumise raviks.
Tüümuse strooma lümfopoetiin (TSLP) on tsütokiin – teatud tüüpi immuunsüsteemi valk –, mis on seotud astma ja teiste allergiliste haigustega. Kambayashi uurimisrühm on uurinud selle tsütokiini laiendatud rolli II tüüpi immuunrakkude aktiveerimiseks ja T-rakkude toetamiseks. Kuna varasemad uuringud on näidanud, et need rakud suudavad reguleerida energia kasutamist, ennustasid teadlased, et ülekaaluliste hiirte ravi TSLPga võib stimuleerida immuunvastust, mis võib hiljem tasakaalustada mõningaid rasvumise kahjulikke mõjusid.
«Esialgu me ei arvanud, et TSLP mõjutab ülekaalulisust ennast. Tahtsime teada saada, kas see võib mõjutada insuliiniresistentsust,» ütles Kambayashi. «Me arvasime, et tsütokiin võib leevendada II tüüpi diabeeti, põhjustamata hiirtel tegelikult kehakaalu langust.»
Kuu ajaga normaalkaalu
Et testida TSLP mõju II tüüpi diabeedile, süstisid teadlased rasvunud hiirtele viirusvektorit, mis suurendaks nende kehas TSLP taset. Nelja nädala pärast leidis uurimisrühm, et TSLP ei mõjutanud mitte ainult nende diabeediriski, vaid oli tegelikult suure rasvasisaldusega dieedil olevate hiirte ülekaalulisust vähendanud. Kui kontrollrühma isendite kehakaal jätkas tõusu, kahanes TSLPd saanud hiirte kaal 45 grammilt 25 grammini ehk loomad jõudsid normaalkaalu keskmiselt vaid 28 päevaga.
Kõige silmatorkavamalt vähendas TSLPd saanud hiirtel vistseraalse rasva mass. Vistseraalne rasv on valge rasv, mida säilitatakse kõhuõõnes peamiste organite ümber, ja mis võib suurendada diabeedi, südamehaiguste ja insuldi riski. Hiirtel paranes ka vere glükoosisisaldus ja insuliini tase ning vähenes rasvmaksa tekke risk.
Nähes üllatavaid tulemusi, eeldas Kambayashi, et TSLP vähendab hiirte isu. Kuid pärast täiendavaid katseid leidis tema rühm, et TSLPga töödeldud hiired söövad tegelikult 20–30 protsenti rohkem, neil on sarnane energiakulu ja ainevahetuse kiirus võrreldes nende «ravimata» liigikaaslastega.
Särava karvkattega hiired
Kaalulanguses selguse saamiseks meenutas Kambayashi tähelepanekut, mida ta varem ignoreeris: «Kui ma vaatasin TSLPga ravitud hiirte karvastikku, märkasin, et need säravad valguses. Ma teadsin alati täpselt, milliseid hiiri on ravitud, sest nad olid teistest palju säravamad,» ütles ta.
Kambayashi juurdles, kas rasvast sillerdavad karvad olid märk sellest, et hiired «higistasid» rasva?
Teooria testimiseks raseerisid teadlased TSLPga töödeldud hiiri ja kontrollrühma loomi ning eemaldasid seejärel nende karvadest õlid. Nad leidsid, et Kambayashi hüpotees oli õige: läikiv karusnahk sisaldas rasuspetsiifilisi lipiide. See on kaloririkas aine, mida toodavad rasunäärmed (väga spetsiifilised epiteelirakud) ja mis aitab moodustada nahabarjääri. See kinnitas, et õli vabanemine naha kaudu oli tingitud TSLP poolt, mille tulemuseks oli tohutu rasvakadu.
Uurimaks, kas TSLP võib potentsiaalselt mängida rolli inimeste rasuerituse kontrollimisel, vaatasid teadlased seejärel TSLP ja 18 rasunäärmega seotud geeni paneeli avalikult kättesaadavas andmekogumis. See näitas, et TSLP väljendumine on oluliselt ja positiivselt korrelatsioonis rasunäärmete geeniekspressiooniga terve inimese nahas.
Uuringu autorid kirjutavad, et inimestel võib rasu eraldumise kiirenemine «täiskäigule» viia tõenäoliselt rasva «higistamiseni» ja kaalulanguseni. Kambayashi rühm plaanib selle hüpoteesi kontrollimiseks täiendavaid uuringuid.