:format(webp)/nginx/o/2021/03/17/13683309t1hf57f.jpg)
«Õpilase asend kirjutuslaua taga ei ole nii oluline, kui varem on arvatud, samuti pole olemas ideaalset seljakotti,» rääkis OMAklubi füsioterapeut Mihkel Kuresoo. Ta selgitab, kuidas valmistada õpilast ranitsa kandmiseks ette ja mida saavad vanemad ära teha selleks, et lapse seljaprobleeme ennetada.
«Rühivigasid on lastel oluliselt vähem, kui lapsevanemad on «diagnoosinud»,» leidis füsioterapeut Kuresoo. Mõõdukad asümmeetriad rühis on tema sõnul normaalne ja ehk isegi vajalik nähtus: «Oleme kõik ju parema- või vasakukäelised ja parema- või vasakujalgsed. Nagu jaapani wabi-sabi filosoofia märgib: ebatäiuslikkuses peitub ilu.»
Ta lisas, et võrreldes täiskasvanutega kurdavad lapsed selja- ja kaelavalusid palju vähem. «Koolieelikutel esinevad need vaevused harva, küll aga tõuseb nende sagedus vanuse kasvades – lõpuklasside õpilastel esineb neid tööealistega võrreldaval määral. Viimase puhul tuleb mõjuritena arvestada ka näiteks suurenenud igapäevaeluliste stressorite, samuti unetundide vähesuse osakaalu,» ütles ta.
Füsioterapeut selgitas, et esimesed märgid lapse seljavaevustest on enamasti selja väsimine ja/või valutamine. Siin on valdavalt tegu mittespetsiifilise valuga, mis tähendab, et ühtegi konkreetset pahaloomulist põhjust (nt lülivaheketta väljasopistus) ei esine, vaid vaevuste esinemisel mängivad rolli nii bioloogilised, psühholoogilised kui sotsiaalsed faktorid.
Ideaalset kotti või istumisasendit tegelikult ei eksisteeri
Füsioterapeut tõdes, et õpilase asend kirjutuslaua taga ei ole nii oluline, kui varem on arvatud. Konkreetset õiget ega valet istumisasendit ei ole, sest tundide viisi ainult «ideaalses» asendis istumine võib samamoodi kahjulik olla. Seda sellepärast, et ükski staatiline asend pole pikalt hoituna inimesele hea. «Nii-öelda «vanakooli» ergonoomika ei toimi, vaid võimalikult tihti tuleb asendeid vahetada. Natuke lösutada, seejärel sirgelt istuda, misjärel teistpidi lösutada jne,» kirjeldas Kuresoo.
Samamoodi ei ole Kuresoo sõnul olemas ideaalset koolikotti, vaid see peab lapsele sobima ja olema mugav kanda. Tähtis on, et laps on koolikotiga ja kantavate raskustega järk-järgult kohanenud. «Raske koolikott iseenesest ei ole põhjus seljavaevuste tekkeks, küll aga võib selleks olla hüppeliselt suurenenud seljakoti raskus. Muul ajal sooritatav füüsiline tegevus valmistab samuti koolijütsi ranitsa kandmiseks paremini ette,» leidis Kuresoo.
Seljakott on Kaup24 ja Hansaposti kommunikatsioonijuhi Maris Kivi sõnul kooli eel üks kõige müüdavamaid tooteid. Olemasoleva statistika põhjal saab tõdeda, et Eesti tarbija on ranitsa valikul väga teadlik, sest eelistab praktilisi ja mugavustega kotte. «Tänapäeval on enamik müügis olevad kooliranitsad ergonoomilise disainiga ja omavad turvalisuseks ka helkureid. Niisamuti on enamikul kottidel reguleeritavad rihmad, mis tagavad, et kott oleks lapse seljas tugev ja toetaks kasvavat selga,» kirjeldas Kivi olukorda kotiturul.
Mida saavad vanemad teha, et lapse seljaprobleeme ennetada?
«Vanemad saavad lastele iseenda füüsilise aktiivsusega eeskujuks olla ja toetada neid meeldiva sportliku tegevuse valikul,» ütles füsioterapeut. Ta nentis, et spordiala, mis vanemale meeldib ja sobib, ei pruugi lapsele samamoodi mõjuda. Sundimine konkreetset treeningut tegema võib tekitada vastumeelsust. Koormused peavad olema parajad — liiga vähene aktiivsus, samuti liiga suured koormused võivad seljaprobleemide põhjuseks olla,» ütles Kuresoo ja lisas, et sümptomite tekkimisel tuleb koormusi vastavalt kohandada.
«Kuna seljavalusid ja muid skeleti-lihassüsteemi vaevusi mõjutavad ka psühholoogilised ja sotsiaalsed faktorid, peaksid vanema oma järglastele looma toetava ja armastava koduse keskkonna,» leidis Kuresoo.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)