UURINGUD ⟩ Covid-19 on seotud kehas peituva teise viiruse reaktivatsiooniga

Tõhus ventilatsioon pärsib viiruste levikut Foto: Shutterstock

Kaks hiljuti avaldatud uuringut viitavad, et Epstein-Barri viiruse (EBV) reaktivatsioon võib mängida rolli nii raske Covid-19 kui ka niinimetatud pika Covidi kujunemises, kirjutab Med24.

Ajakirjas Nature ilmunud esimeses uuringus jälgiti Hiinas 67 Covid-19 patsienti, kes jagati kaheks rühmaks. Esimeses esines inimestel korraga nii SARS-CoV-2 kui ka Epstein-Barri viirus, teises ainult SARS-CoV-2 infektsioon. 37 patsiendil ehk 55 protsendil olid positiivsed Epstein-Barri viiruskapsiidi antigeeni vastu suunatud IgM-tüüpi antikehad. Mõlema infektsiooniga patsientidel oli kolm korda tõenäolisemalt palavik ja nad vajasid rohkem kortikosteroide.

Seega oli Covid-19 patsientidel samaaegset Epstein-Barri viiruse infektsiooni võrdlemisi sageli. Epstein-Barri viiruse reaktivatsioon võib olla seotud Covid-19 raskema kuluga.

Ajakirjas Europe PMC ilmunud teises uuringus küsitleti 185 Covid-19 põdenud patsienti, kellest 56l ehk 30 protsendil esinesid pika Covidi sümptomid, sealhulgas neli patsienti olid Covid-19 põdenud läbi asümptomaatiliselt. Kui esimesest positiivsest testist oli möödunud vähemalt 90 päeva, tehti 60 patsiendile vereanalüüsid. Võrreldi Epstein-Barri viiruse reaktivatsiooni esinemist pika Covidiga ja hästi paranenud patsientidel. 

Leiti, et Epstein-Barri viiruse reaktivatsiooni markerid olid positiivsed 67 protsendil pika Covidi sümptomitega ja 10 protsendil kontrollpatsientidest. Sarnane suhe selgus ka teises 18 uuritavast koosnevas grupis, keda testiti 21-90 päeva pärast Covid-19 diagnoosimist. Järelikult näib, et Epstein-Barri reaktivatsioon võib tekkida Covid-19 põdemisega samal ajal või lühikese aja möödumisel.

Ilmselt võivad mitmed pika Covidi sümptomid olla mitte SARS-CoV-2 viirusest endast, vaid Covid-19 põletiku esile kutsutud Epstein-Barri reaktivatsiooni tagajärg. Viiruse reaktivatsioon võib panustada ka Covid-19 raskema kulu kujunemisse. Teema on alles värske ja vajab rohkem uurimist.

Mis on Epstein-Barri viirus?

Epstein-Barri viirus on B-lümfotsüüdi parasiit, mis põhjustab infektsioosset mononukleoosi. Seda seostatakse ka mitmete kasvajaliste haigustega — endeemiline Burkitti lümfoom, Hodgkini tõbi, nasofarüngeaalne kartsinoom, B-rakuline lümfoom. Viirusega on kokku puutunud üle 90 protsendi inimestest enne täiskasvanuikka jõudmist. Epstein-Barri viirus paljuneb neelu limaskesta rakkudes ning levib sülje vahendusel.

Epstein-Barri viiruse poolt põhjustatavad haigused sõltuvad immuunsüsteemi seisundist: üliaktiivse immuunvastuse korral tekib infektsioosne mononukleoos; liialt nõrga immuunvastuse korral tekib lümfoom.

Allikas: Terviseamet