Perearst Madis Veskimägi selgitab, millised on kepikõnni harrastamise eelised

Ly-Marleen Tamme
, Terviseportaali reporter
Copy
Foto: Shutterstock

Inimese tervise üks alustalasid toitumise, hügieeni ja heade lähedussuhete kõrval on regulaarne liikumine. Kepikõnd on suurepärane võimalus tervislikuks liikumiseks kesk ja vanemas eas, räägib perearst Madis Veskimägi. 

«Kepikõnd ei ole lihtsalt kepid käes kõndimine, ükspuha kus, kui kaua või kui kiiresti. Siin on palju nippe, mida tuleb arvestada, et saada uuest harrastusest hästi palju kasu ja mitte kahju,» räägib perearst Madis Veskimägi ja lisab, et soovitatav on eelnev arsti konsultatsioon ja põhilised terviseuuringud.

Veskimägi avaldab, et terviseliikumise juures on tähtis, et koormus annaks südamele, veresoontele ja lihastele parajalt võhma.

«Kepikõnd võrreldes tavalise kõnniga suurendab koormust kolmandiku võrra. Praktikas tähendab see, et liikumisest on tegelik kasu suurem ja näiteks liigsed rasvakilod põlevad kiiremini.»

Viimastel aastatel on kogunud populaarsust «vedrukepid». Need suurendavad veelgi koormust õlavöötmele ja käsivartele ning vähendavad jäikade keppidega võrreldes põrutust.

Millisel juhul võiks kepikõndi harrastada?

«Kepikõnd on on arstlikult soovitatav mõõduka ülekaalulisuse, kergekujulise liigesekulumishaiguse, lülisamba kroonilise valu, I ja II tüübi diabeedi, mõõduka raskusega kõrgvererõhktõve, südameisheemiatõve, meeleoluhäirete ja haigusliku kurvameelsuse korral,» märgib perearst. 

Kepikõnni eelistest toob Veskimägi välja puusa- ja põlveliigeste koormuse vähenemise, lihasetöö suurenemise ülakehas ja õlavöötmes, õlavartes ja kätes.

Samuti annab kepid käes kõndimine juurde kindlust, rütmikust, suurendab tasakaalu ja teeb kõndimise huvitavamaks.

Milline peaks olema treeningu ülesehitus?

«Terviseliikumisel on paraja koormuse näitajaks kiirenenud südametegevus, kerge ähkimine ja mõnusa soojuse teke kehas,» lausub Veskimägi ja lisab, et vajalik on kontrollida ka südamelöögi sagedust.

Seda kahel põhjusel: kui südametegevus pole piisavalt kiirenenud ei ole ka liikumisel kestvamat soodsat toimet tervisele.

Teine olukord: südametegevuse kiirenemine üle soovitatava pole jällegi hea.

Soovitatava südamelöögisageduse leiame lihtsa reegliga: 180 miinus inimese vanus aastates, nii on 60-aastase inimese soovitatav südamelöögisagedus tervisetreeningul 120 korda minutis.

«Pulssi loetakse, katsudes südametukseid randmel või kaelaarteril. Tukseid loetakse 15 sekundi jooksul ja saadud arv korrutatakse neljaga. Pulsisagedust on soovitatav kontrollida umbes 10 minuti möödumisel tervisetreeningu alustamisest. Pikemal kõnnil hinnatakse pulsisagedust 15–20 minuti tagant. Pulsimõõtmine on tunduvalt lihtsam pulsikellaga.»

Tervisetreeningu pikkuseks soovitatakse 30 minutit korraga, 3–4 korda nädalas. Kogemuse tekkides võiks kord nädalas teha ka pikema ringi – kuni üks tund.

Probleeme võivad tuua ebasobiva pikkusega kõnnikepid

Mõned patsiendid kurdavad kepikõndimise järel tekkivaid valusid kaelas, õlgades ja käsivartes. Selle põhjus võib olla ebasobiva pikkusega kõnnikepid, nende kramplik käeshoidmine.

«Väga oluline on teha paar minutit soojendust ja venitusharjutusi nii alustades kui lõpetades kepikõnniringi. See vähendab ebameeldivate lihaspingevalude teket ja annab tööd ka teistele kerelihastele.»

Parajast koormusest annab perearsti sõnul tunnistust meeldiv reipus ja enenergiatulv.

«Koos paljude patsientidega oleme märganud mitme kehalise kroonilise haiguse vaevuste leevendumist, vähenenud on ravimite tarvitamine, samas on paranenud tervisenäitajad. Harrastades kepikõndi väikeses seltskonnas, on see hea võimalus omavaheliseks suhtlemiseks, arenev vestlus on positiivse värvinguga. Nii paraneb üldine meeleolu, vaimne toonus, öine uni on parem, taanduvad meeleoluhäirete tunnused, inimene on rohkem rahul iseenda ja kogu maailmaga, väheneb uinutite, rahustite ja antidepressantide tarvitamine,» lisab Madis Veskimägi. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles