Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Dr Margus Viigimaa avaldab, mis on parim südamehaiguste ennetaja

Copy
Kardioloog Margus Viigimaa.
Kardioloog Margus Viigimaa. Foto: Remo Tõnismäe

«Kõige tugevam seos südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel ongi Vahemeremaade dieediga,» ütleb kardioloog Margus Viigimaa ajakirjas TerviseMeeter.

UNESCO märkis Vahemeremaade dieedi inimkonna kultuuriliseks pärandiks aastal 2010. «See ei ole mitte ainult tervist toetav söömine – see on ka elurõõm – leitakse aega pere ja sõpradega kokku saada, ei vaadata televiisorit ja nutitelefoni sel ajal, vaid räägitakse. Üks väga tähtis tahk on see, et kõnnitakse – tehakse perekonnaga pikki jalutuskäike, see samuti aitab kaasa. Samas nad ei kiirusta liialt kuskile,» kirjeldab Viigimaa südame tervist toetavat elustiili.

«Mis on Vahemeremaade inimeste kombel elamise tulemus – vererõhk langeb, see aitab normaliseerida kolesterooli, langetada kaalu, vähendab diabeediriski,» loetleb Viigimaa. Kokkuvõttes südameinfarkti, ajuinsuldi ja ka vähkkasvajate risk langeb. Veel on arsti sõnul leitud, et aju kognitiivne fukstsioon paraneb – Alzheimeri tõbe (dementsust) on vähem, samuti depressiooni. Selline elustiil tugevdab ka luid.« See on elukestva tervise kullastandard. On väga oluline, et toitumine on taimne, söök vähe töödeldud ja kasutatakse hooajalist toorainet.»

Samuti on kõige keskmes oliivid ja oliivõli. «Need monoküllastumata rasvhapped, mis aitavad ateroskleroosi edasi lükata või üldse ära hoida. Kindlasti mitte kasutada kookose – ja palmiõli. Kuigi need on taimsed, sisaldavad palju küllastunud rasvu ja isegi tõstavad kolesteroolitaset. Palmiõli kasutatakse väga palju odavates toiduainetes.»

«Rapsiõlil on Põhjamaades leitud samuti südame-veresoonkonna haigusi ennetavad omadused,» ütleb dr Viigimaa.

Väga olulised on puu– ja juurviljad ning marjad. Süüa võiks neid arsti sõnul üks-kaks portsjonit igal põhitoidukorral.

«Piimatooteid tarbitakse mõõdukas koguses – juustu ja jogurtit. Piimatoodete puhul peitub rammusas juustus väike oht, aga need kogused ei ole väga suured,» räägib kardioloog.

Kala ja mereannid on oliivõli kõrval väga oluline komponent – vähemalt kaks korda nädalas. Samamoodi on see Jaapanis, kus on samuti väga madal haigestumus ja suremus südame-veresoonkonna haigustesse. Punast liha tarbitakse väga harva.

«Üks oluline komponent on ka pähklid ja seemned. Südame-veresoonkonna haiguste ennetusjuhises on see juba aastaid olnud sees, et kolmkümmend grammi soolamata pähkleid päevas parandab südame tervist ja aitab ennetada raskeid tüsistusi,» nendib Viigimaa.

Vahemeremaades on tarvitatakse neid palju hommikusöögi juures ja toidukordade vahele näljatunde peletamiseks. 

Kandev roll on täisteratoodetel – täisterapastal, metsikul riisil, kinoal, hirsil.

Tagasi üles