D-vitamiini uuringus osalenute keskmine tulemus jäi normi piiridesse

D-vitamiini defitsiidi üks põhjus on vähene päikesevalgus. Foto: Shutterstock

Postimehe terviseportaal ja SYNLABI koostöös korraldatud D-vitamiini uuringust võttis osa 37 inimest. 

Tasuta kampaania raames käis 50 registreerunust proovi andmas 37 inimest vanuses 28-84. 

Vitamiin D normaalseks tasemeks veres loetakse 75-100 nmol/l. Sellest kõrgem tulemus ehk 100-175 nmol/l on optimaalne, kuid üle 250 nmol/l kohta loetakse toksiliseks. Normaalsest madalam tulemus näitab kerget vaegust (50-75 nmol/l), vaegust (25-50 nmol/l) ja raskekujulist vaegust (alla 25 nmol/l). 

Antud grupi keskmine tulemus oli 81,6 ühikut. Kõige kõrgem vitamiin D tase mõõdeti 216 ühikut, kõige madalam 30,8 ühikut, mõlemad mehed ja vanusegrupis 20-30 eluaastat.

Tulemuse, mis oli alla normi, andsid kokku 20 inimest, 10 neist olid naised ja 10 mehed. Normist üle olid 17 inimese tulemused, 12 neist olid naised ja viis mehed. 

SYNLABi laboriarst dr Irina Utenko rääkis esimese septembri Postimehe artiklis, et kuum suvi ei pruugi anda kindlust, et organism varub piisavalt D-vitamiini. 

Kõrgem D-vitamiini vajadus on dr Utenko sõnul rasedatel naistel ja imetavatel emadel, kes peaksid regulaarselt D-vitamiini juurde võtma, et organismi suurenenud vajadus katta. Kõrgem D-vitamiini varu võiks olla laboriarsti sõnul veel regulaarselt tugeva koormusega sportivatel inimestel, et organism pingega paremini toime tuleks.

D-vitamiini defitsiidi põhjused pärast kuuma suve on vahel väga argised ja seotud elustiiliga. Dr Utenko sõnul oleks kõige tervislikum aeg päikese käes viibimiseks ajavahemikus kell 9–12 hommikul. Kui paljud meist aga tegelikult, eriti argipäeviti, sel ajal õues õhuvanne võtavad? Lisaks võib D-vitamiini sünteesi nahas mõjutada pilvine ilm, õhusaastumine või päiksekaitsefaktoriga kreemide (suurem kui SPF8) kasutamine.

Oluliseks imendumise mõjutajaks on toitumine. Imendumist vähendab liiga kiudainerikas toit, kohviga liialdamine, samuti kipuvad defitsiiti tundma taimetoitlased. Tähele tuleks panna, et teised rasvlahustuvad vitamiinid, näiteks A-, E- ja K-vitamiinid, konkureerivad peensooles lahustumisel ja võivad samuti takistada D-vitamiini lahustumist ja sellega ka imendumist. Seetõttu tuleb tähelepanu pöörata toitumisele tervikuna.

Huvitavaid fakte D-vitamiinist

• Kogu sissesöödav D-vitamiin ei imendu sajaprotsendiliselt. D-vitamiini imendumist takistab ka kiudainerikas toit.
• Inimene «põletab» päevas ligikaudu 40 mikrogrammi D-vitamiini.
• Suvel keskpäevase päikese käes saab organism 15 minutiga ligikaudu 3000 IU D-vitamiini.

Allikas: SYNLAB