Kuidas ja kui kaua tuleks haigena magada?

Haige laps Foto: Shutterstock

Haigusest taastumiseks vajalik uni varieerub sõltuvalt vanusest, aktiivsustasemest, terviseseisundist ja teistest teguritest. Siiski on mõned suunised, millest haigena oma und planeerides lähtuda, vahendab Medical News Today.

Haigena võib aidata magada:

• stimulantideta käsimüügiravimid, nagu külmetus- ja gripiravimid ning valuvaigistid, mis pakuvad leevendust magamist takistavatele sümptomitele;
• unekvaliteeti häiriva alkoholi mittetarvitamine;
• pea kõrgemale tõstmine padja abil, mis vähendab respiratoorsete sümptomite ägenemist (köha, nina tilkumine);
• õhu niisutamine õhuniisutajaga ning soojade jookide joomine, soe dušš või vann, et ninast õhk läbi käiks;
• pime ja vaikne magamistuba.

Haigena tuleb piisavalt juua, kuid tund enne magamaminekut vedelike tarvitamisest hoidumine vähendab vajadust öösel tualetti külastada. Üldiselt võib haiguse sümptomite, nagu köha või palaviku ravimine muuta magamise lihtsamaks, tõstes une kvaliteeti.

Milline on hea une kestus haigel inimesel?

Haigena ei ärgata üldiselt väga puhanud tundega. Üks soovitus on magada tavapärasest tund kauem koos ühe kuni kahe uinakuga päevas. Haigusest tervenemiseks tuleks magada vähemalt soovituslik norm:

• 0–3-kuune: 14–17 tundi, lisaks uinakud;
• 4–11-kuune: 12–16 tundi, lisaks uinakud;
• 1–2-aastane: 11–14 tundi, lisaks uinakud;
• 3–5-aastane: 10–13 tundi, lisaks uinakud;
• 6–12-aastane: 9–12 tundi;
• 13–18-aastane: 8–10 tundi;
• 18–64-aastane: 7–9 tundi;
• 65-aastane ja vanem: 7–8 tundi.

Miks on uni haigena oluline?

Enamik terviseprobleeme suurendab keha unevajadust. Lisaks on leitud seoseid une ja immuunsüsteemi toimimise vahel. Näiteks vaktsiini järel tuleks rohkem magada, sest nii reageerib keha sellele paremini. Tervise ja une seosed on kahesuunalised: vähene uni põhjustab omakorda pika- ja lühiajalisi probleeme suurenenud ärrituvusest kõrge vererõhuni ja kasvajate suurenemiseni.

Millal külastada arsti?

Kui sümptomid paari päeva järel ei möödu, võib olla vajalik meditsiiniline abi. Arstiga tuleks konsulteerida, kui:

• tekivad hingamisraskused;
• esineb palavik, mis langeb ja seejärel jälle tõuseb;
• rinnus on surve;
• ei saa urineerida;
• pidevalt esineb suur nõrkus, lõtvus ja uimasus.

Suur unisus regulaarselt 7–9 tundi magades võib olla märk mõnest muust haigusest, nagu uneapnoe, mis põhjustab kehva kvaliteediga und. Samuti suurendavad vajadust une järele depressioon või südamehaigus.

Artikkel ilmus esimest korda Postimehe terviseportaalis 20. oktoobril 2020.