ME SAAME HAKKAMA ⟩ Lõoke käsu peale ei laula?

Ka hea sõna ütlemine on omamoodi kunst. Foto: Shutterstock

Kui ütlemised «sa oled kõige imelisem inimene maailmas» ja «sa oled eriline – mitte selline, nagu kõik teised» võtavad põlved nõrgaks ja panevad südame puperdama, võiks korraks rahunemiseks klaasi suhkruvett võtta ja järele mõelda. Sedasorti fraasid võivad vahel meile rääkida parajast suhtesupist, kuhu oleme sattunud. Väga halval juhul räägivad need manipuleerimisohust.

Kindlasti kõneleb aga see, kui sellised ütlemised hinge kinni võtavad, palju meie enda kohta: seda, et oleks mõistlik aru saada, miks meile ülivõrdes fraasid nii korda lähevad.

Äärmuslikult kenana tunduvad ütlemised, kus sõnumi adressaat tõstetakse kogu muust maailmast kõvasti kõrgemale ja rõhutatakse just seost ütlejaga, võivad olla kahe teraga mõõk. Nad võivad olla tingitud täiesti siirast vaimustusest, aga ühel hetkel muutuda selle «kõige erilisema» jaoks rusuvaks koormaks. Paari-ja sõprussuhtes võib tekkida olukord, kus «maailma kõige imelisemaks» nimetatu ei tohi iial olla rahulolematu, oma vajadusi väljendada ega piire seada, teise poole mõistmist ja tähelepanu oodata, lihtsalt inimlik olla – sest siis on ta teise lootusi petnud. Kibedus ja pettumus, mis siis varasemate ülivõrdes kiidusõnade ütleja poolt tulla võivad, on sama siirad ja sama sügavad kui kunagine vaimustus.