/nginx/o/2020/09/19/13357592t1h03bf.jpg)
Mitme uurimiskeskuse koostöös valminud uuringus vaadeldi vähese pikkusega või katkendliku une mõju söömisjärgse glükeemilise kontrolli efektiivsusele järgmisel päeval, kirjutab Eesti arstide liidu ajaleht.
Mitme uurimiskeskuse koostöös valminud uuringus vaadeldi vähese pikkusega või katkendliku une mõju söömisjärgse glükeemilise kontrolli efektiivsusele järgmisel päeval, kirjutab Eesti arstide liidu ajaleht.
Uuringusse kaasati 953 füüsiliselt tervet isikut, kelle keskmine vanus oli 46 aastat ja kes kahe nädala vältel kasutasid kindla koostisega ja määratud hulgal toitu. Veresuhkru sisalduse püsiva mõõtmise seadmega jälgiti neil veresuhkru väärtusi ning randmele kinnitatud aktseleromeetri abil hinnati unerežiimi. Une pikkuse ja kvaliteedi seoseid analüüsiti söömisjärgse veresuhkru väärtustega kokku 8393 mõõtmistulemuse alusel.
Katkendliku või lühikese unega öö järgsel hommikul oli pärast sööki veresuhkru väärtuste normaliseerumine tunduvalt aeglasem kui tavalise pikkuse ja hea kvaliteediga une järgsetel hommikutel. Ka kõrvalekalle tavalisest une ja ärkveloleku režiimist halvendas oluliselt söögijärgset glükeemilist kontrolli.
Uni, dieet ja füüsiline aktiivsus on tervisliku eluviisi nurgakivid. Esitatud uuring kinnitab, et uni on oluline eluviisiga mõjutatav ainevahetuse tervist reguleeriv tegur.