Kus on füüsilise aktiivsuse piir?

Foto: Foto Yan Krukov, Pexels

• Kuidas hinnata seda kasu, mida võiks anda füüsilise aktiivsuse suurendamine?
• Ja kus on piir südameprobleemide puhul?

Kõik teavad, et mõõdukas või ka suur füüsiline aktiivsus on tervisele väga kasulik. Kuid kuipalju füüsilist aktiivsust on kasulik neile, kellel südame või veresoonkonna haigustega probleeme on?

Värske uuring ütleb, et terve inimese puhul saabub mingi suure kehalise aktiivsuse taseme juures piir, kus kasu näiteks surmariski alandamise ehk üldtervise parandamise mõttes enam märgatavalt ei lisandu.

Hollandi Radboudi ülikooli meditsiinikeskuse teadlase Thijs Eijsvogelsi juhitud uuringus taheti aga teada, kas neil, kellel on südame-veresoonkonna haigused, peaks ka mingi piir olema, milleni füüsilist aktiivsust suurendada tasub. Sest kui see piir on, siis peaks liikumissoovituste puhul ju seda ütlema.

Seda, kuidas südame-veresoonkonna tervis, kehaline aktiivsus ja teised tervisenäitajad omavahel nüanssides seotud on, ei mõisteta veel hästi. Teadlased kasutasid 167 000 Hollandi elaniku terviseandmeid, et hinnata seda kasu, mida võiks anda füüsilise aktiivsuse suurendamine. Nii suure hulga peale on alati piisavalt inimesi, kes pingutavad füüsilise aktiivsusega kõvasti üle; keskmisi, kes jäävad mõõdukateks ja veel rohkem neid, kes liiguvad liiga vähe.

Üldpilt oli ootuspärane – teadlased leidsid, et vähemalt mõõdukas füüsiline aktiivsus vähendas suremuse riski kõigis rühmades – nii südame poolest tervetel kui ka südameprobleemidega inimestel. Huvitav tähelepanek on aga see, et tervetel inimestel tuleb ühel hetkel piir ette, kui füüsilise aktiivsuse suurendamine enam liig varase surma riski ei vähenda, kuid südameprobleemidega inimeste puhul seda piiri ei tundunud olevat.

Ehk siis esimesel hetkel võiks teha järelduse, et kui inimesel on südameprobleemid, siis võiks nagu soovitada aina vunki juurde panna?

Päris nii lihtne see siiski pole. Suure aktiivsuse piir asub eri inimestel eri kohas ja ka positsioon, millest alustatakse, on ju erinev. Terve inimene jookseb järjepideval harjutamisel poolmaratoni ära, aga südamehaige jookseb sada meetrit ja peab seejärel hinge tõmbama, kuigi mõlema jaoks on tegemist suure füüsilise koormusega. Ehk on nii, et südameprobleemi korral tõmbab keha varakult – ehk isegi liiga varakult – pidurit, kui füüsiline aktiivsus pingutavaks läheb? See seletaks, miks teadlased südamehaigete puhul seda piiri, kus aktiivsuse lisamine tervist enam märgatavalt ei lisa, andmetest ei leidnudki. Liikumisretsepti jagades – mida meil veel harva tehakse – saab siiski öelda ka südamehaigetele, et rohkem on parem. Kuid peab meeles pidama, et soovitused on individuaalsed – mõistlikkuse piir on ikkagi olemas ka siis, kui lumi ähvardab ära sulada enne, kui suusakilomeetrite unelmate-plaan täidetud saab.

Allikas: Terviseleht/PLOS Medicine