Millised rasvu peaks diabeetik tarbima?
6. juuni 2023, 20:00
Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes selgitab, et diabeetik ei vaja eritoitu, vaid peab tegema targemad toiduvalikud.
«Tervisliku toitumise eesmärke aitab saavutada regulaarne söögirütm. See tähendab, et süüakse 4–5 korda päevas: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ja 1–2 vahepala. Süüa tuleks iga 3–5 tunni järel,» räägib Tammer-Jäätes ja lisab, et söögikordade vahed ja toidukogused peavad olema sobivad, sest muidu võib nälg liiga suureks kasvada.
Diabeediliidu juhataja toob esile rasvade tarbimise, erilist tähelepanu tuleks pöörata rasva allikatele, kirjutab Med24.
«Pehme rasva piisav tarbimine hoiab muu hulgas südame-veresoonkonna tervist, toidab aju ja närvisüsteemi ning aitab ennetada mäluhäireid. Suurem osa, st vähemalt 2/3 päevasest rasvast peaks tulema pehmest rasvast (toatemperatuuril vedelduvad taimeõlid, taimerasvavõided, vedelad margariinid, pähklid, seemned ja mandlid; avokaado ja kalarasv on samuti pehmed rasvad).»
Sobiva päevase koguse pehmet rasva saab nii:
- määrides leivale 60% rasvasisaldusega taimerasvavõiet;
- lisades sooja köögivilja hulka 1–1,5 sl õli või õlipõhist salatikastet;
- süües 2 supilusikatäit seemneid, pähkleid või mandleid;
- kasutades söögi valmistamisel rasvana näiteks rapsiõli, oliiviõli.
Rusikareegel on, et kõva ehk küllastunud rasva ei tohiks tarbida rohkem kui 1/3 päevasest rasvakogusest. Pehme rasvaga (vedel margariin, karbimargariin) küpsetatud kuklid või marjakoogid on tervislikumad ja kergemad kui rasvased küpsetised, nagu saiakesed või muretaignast koogikesed.
Tammer-Jäätes mainitseb, et rohke küllastunud rasva tarbimine on paljude haiguste riskitegur ja see halvendab insuliinitundlikkust. Kõva rasva asendamine pehme rasvaga toimib ühtlasi ka diabeediravimina ja on oluline südame-veresoonkonna tervisele.