Unes õppimine aitab ununevad nimed ja näod kokku viia

Kirjuta siia sildile minu nimi! Sa ju mäletad? Foto: Foto Angela Roma, Pexels

• Hea uni aitab infot töödelda ja talletada
• Ehk on unesõppe-teenusel jumet?

Nägu mäletan, aga nime mitte. Selline olukord on meist paljudele kindlasti tuttav. Kuidas nimed paremini meeles püsiksid ja millest see oleneb?

Neile, kes mäletavad inimesi näo järgi, kuid nimed meelde ei tule, on abivahend igas kodus kindlasti olemas – voodi ja padi.

Northwesterni ülikool tegi väga huvitava uuringu, kus näidatakse võimalust, kuidas saab inimeste nimed paremini meelde jätta. Teadlased leidsid, et inimeste nimede meeldejätmine paranes märkimisväärselt, kui äsja nähtud nägude ja nimede seoseid püüti taasaktiveerida uinaku ajal. Mälu paranemise võti oli katkematu sügav uni.

Katse oli üsna lihtne. Uuringus osales 24 inimest vanuses 18–31 aastat. Neil paluti kuvaril näidatud fotode abil meelde jätta 40 hüpoteetilise Ladina-Ameerika ajalootunni ja veel 40 Jaapani ajalootunni õpilase nägu ja nimi, kokku 80 nägu ja nime. Kui iga nägu nimetuna arvutiekraanilt uuesti näidati, paluti neil meelde tuletada ka selle inimese nimi. Pärast õppeharjutust tegid osalejad uinaku, samal ajal kui teadlased jälgisid hoolikalt ajukoore aktiivsust elektroentsefalograafia (EEG) abil. EEG uurib peaaju bioelektrilisi võnkumisi.

Kui osalejad jõudsid sügava une olekusse, kõlasid kõlarist 20 nime koos vaikse taustamuusikaga, mida nad kuulsid ka siis, kui neile esimest korda neid inimesi kuvari vahendusel esitleti. Nimesid lugev hääl ja taustamuusika olid nii vaiksed, et need osalejaid üldiselt ei äratanud. Kui osalejad ärkasid äratamata ehk said rahulikult magada, katsetati uuesti nägude äratundmist ja iga näoga kaasneva nime meenutamist. Neil, kellel oli heliesitluse ajal katkematu uni, õnnestus meenutada keskmiselt 1,5 nime rohkem. Une katkestamine või katkemine aga ei aita mälu taasaktiveerimisele kaasa ja võib olla isegi kahjulik. Keskmiselt 1,5 nime rohkem meenutamine ei tundu esmapilgul ehk oluliselt parem tulemus, kuid harilikult ei pea me päevas ka 80 nime meelde jätma, piisab näiteks ühest-kahest või kaheksast.

«See on une kohta uus ja põnev avastus, mis ütleb meile, et see, kuidas teave une ajal taasaktiveeritakse ja info salvestamist parandatakse, on seotud kvaliteetse unega,» ütleb uuringu juhtivautor Nathan Whitmore. Uuring avaldati Nature partnerajakirjas NPJ: Science of Learning.

Teadlaste sõnul on unehäirete ja mälu täpsuse vahelise seose leidmine tähelepanuväärne mitmel põhjusel. «Teame juba, et mõni unehäire, nagu apnoe, võib mälu halvendada,» ütleb Whitmore. «Meie uuringud näitavad selle võimalikku seletust – sagedased öised unehäired võivad mälu kahjustada.»

Laboris on nüüd käimas järeluuring, mille eesmärk on taasaktiveerida mälestusi ja tahtlikult häirida und, et saada rohkem teavet asjakohaste ajumehhanismide kohta.

«See uus uurimissuund võimaldab käsitleda erinevaid huvitavaid teemasid – näiteks kas unehäired on alati kahjulikud või kas neid saab kasutada soovimatute mälestuste nõrgendamiseks,» ütleb psühholoogiaprofessor Ken Paller. «Igal juhul leiame üha enam põhjusi kvaliteetse une väärtustamiseks.»

Ehk on see hea mõte uueks unesõppe- ja mäluparandamisteenuse loomiseks? Kui salvestada tutvumiskohaga seotud taustamüra või -muusika, lugeda inimeste nimed koos mõne iseloomuliku tunnusega sinna peale ning seejärel esitada see vaikselt kella kahe ja nelja vahel öösel, siis võiks sellest kasu olla. Nii võiks kasvõi luuletuste päheõppimist proovida või keeleõppes sõnu ja fraase korrata.

Allikad: Northwestern University, EurekAlert