Nii mitu minutit liikumist kaitseb vanemas eas südameprobleemide eest
16. veebruar 2022, 10:49
/nginx/o/2020/03/21/13019479t1h09df.jpg)
20 minutit igapäevast mõõdukat kuni aktiivset liikumist 70–75-aastaselt võib ära hoida tõsiseid südamehaigusi, sealhulgas südamepuudulikkust pärast 80. eluaastat, näitas ajakirjas Heart avaldatud uuring.
Leiud kinnitavad – parem hilja kui mitte kunagi, vahendab Medical Xpress. Mida varem treenimisega alustada, seda suurem on mõistagi selle mõju, nenditakse uuringu kaaskirjas.
Pole saladus, et füüsiline aktiivsus on seotud väiksema südame-veresoonkonna haiguste riski ja pikema elueaga, sõltumata soost ja etnilisest kuuluvusest.
Kuid suhteliselt vähestes uuringutes on luubi alla võetud ainult see, kas treeningud hilisemas eas võivad aidata ennetada südamehaigusi vanemas eas.
Selle teadmistelünga täitmiseks kasutasid teadlased 3099 itaallase andmeid. Uuritavad olid 65-aastased ja vanemad.
Esialgsed hinnangud, sealhulgas üksikasjalik haigusloo uurimine, füüsiline läbivaatus, skaneeringud ja hulk vereanalüüse, viidi läbi aastatel 1995–1997 ning kaks täiendavat hindamist neli ja seitse aastat hiljem.
Uuringu alguses esines naistel sagedamini kui meestel osteoartriiti, osteoporoosi ja kroonilist neeruhaigust. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja diabeet olid sagedasemad meeste seas.
Osalejad täitsid küsimustikud oma kehalise aktiivsuse taseme kohta. Mõõdukas füüsiline aktiivsus hõlmas näiteks kõndimist ja kalapüüki, samas kui aktiivne füüsiline tegevus hõlmas aiatööd, jõusaalitreeningut, jalgrattasõitu, tantsimist ja ujumist.
Aktiivseteks loeti need, kelle kehaline aktiivsus oli kokku kuni 20 minutit või rohkem päevas; need, kel see oli vähem, määratleti mitteaktiivseteks. Mehed olid füüsiliselt aktiivsemad kui naised.
Füüsilise aktiivsuse taseme tõus ja aktiivse elustiili säilitamine aja jooksul olid seotud väiksema südame-veresoonkonna haiguste ja surma riskiga nii meestel kui naistel.
Suurimat riski vähenemist täheldati uute südame isheemiatõve ja südamepuudulikkuse juhtude ennetamisel hilises vanemas eas (80-pluss).
Enamikul osalejatest olid aja jooksul stabiilsed kehalise aktiivsuse mustrid. Stabiilselt kõrge kehalise aktiivsuse mustreid seostati 52 protsenti madalama südame-veresoonkonna haiguste riskiga meeste seas võrreldes stabiilse madala aktiivsusega meestega.
Suurim kasu näis virgast tegutsemisest olevat 70-aastaselt. Kui inimesed olid aktiivsed 75-aastaselt, vähendas see veel samuti südamehaiguste riski 80–85-aastaselt. See viitab, et kehalise aktiivsuse suurendamine varases vanemas eas on olulise mõjuga.