K, 7.12.2022

Mäluprobleeme on võimalik ajutreeninguga ennetada

PM Tervis
Mäluprobleeme on võimalik ajutreeninguga ennetada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mälu saab treenida uue oskuse õppimisega.
Mälu saab treenida uue oskuse õppimisega. Foto: Shutterstock

Unustasid jälle mõne arve maksmata või kaotasid taaskord prillid ära? See on märk kergest unustamisest, mis on täiesti tavapärane ja kaasneb üldjuhul vananemisega. Probleemiks muutub see aga siis, kui unustamine hakkab meie igapäevast elu segama või tervist ohustama. Tänavu 10. sünnipäeva tähistava Südameapteegi proviisor Kerli Vahar selgitab, millest võivad tekkida mäluprobleemid ja kuidas neid ennetada.

Mäluprobleemidel võib olla palju põhjuseid nagu vitamiinipuudus (B-vitamiinid), infektsioon, ärevus, depressioon, dementsus, Alzheimeri tõbi või ajukasvaja. Mäluprobleeme võib tekitada ka omavahel sobimatute ravimite koosvõtmine. Probleemide ilmnemisel on oluline konsulteerida arstiga, et põhjusele võimalikult vara jälile jõuda – mõnikord saab probleemi ravida ja mälu taastub. Kui aga probleemiks on ajuhäire, näiteks Alzheimeri tõbi, siis on võimalik selle arengut peatada ja pikendada patsiendi iseseisvalt hakkama saamise perioodi, ent haigust ennast välja ravida ei saa.

Hoia mälu erksana lihtsate harjutustega

Aju on organ, mis reguleerib mitmeid keha funktsioone, tõlgendab infot ja töötleb emotsioone. Lisaks vastutab aju meie mälu, loovuse ja intelligentsuse eest. Kuigi aju teeb tööd iga päev, võivad teatud tegevused aidata aju funktsiooni ja mälu parandada.

Me oleme kõik erinevatel etappidel mäluharjutustega kokku puutunud, ehkki me ei teadvusta endale, et teatud tegevustega oma aju ja mälu treenime. Sellised harjutused on näiteks mängud – väga heaks mälutreeninguks on lapsepõlvest tuttav memory mäng, kus peab leidma kaks samasugust kaarti. Samamoodi aitavad mälu treenida pusle kokku panemine, erinevad kaardi- ja lauamängud ning teadmisi nõudvad mälumängud, aga ka ristsõnade või sudoku lahendamine.

Õpi uut keelt või muusikainstrumenti

Aju motoorseid oskusi aitab aktiveerida ka uute oskuste omandamine – näiteks keeleõpe, kudumine, maalimine, tantsimine või muusikainstrumendi õppimine. Abiks on ka sotsialiseerumine, mis hõlmab erinevate teemade üle arutamist ning sportimine, kus tuleb tegevusi planeerida, oma ümbrust tähele panna ja mitut asja üheaegselt teha.

Mälu treenivad ajuharjutused on tihtipeale igapäevased tegevused, mida oleme harjunud juba varasemalt tegema. Oluline on aju tegevuses hoida ja leida enda jaoks mõni sobilik mäluharjutus. Lisaks käivad mäluprobleemide ennetamise juurde ka tavapärased soovitused – tervislik toitumine, alkoholi vältimine, piisav uni, füüsiline aktiivsus ning vererõhu kontrolli all hoidmine. Kui aga mälu veab alt, siis tuleks kindlasti pöörduda arsti juurde ja leida mäluprobleemi tekkepõhjus. Kuna ajus on veresooned, siis võivad põhjustada mälu halvenemist ka veresoonkonnahaigused.

Märksõnad
Tagasi üles