Kui varem on uuritud inimeste enda väidetavat soolatarbimist, siis nüüdne meetod võimaldab bioproovide analüüsimise kaudu selgitada, kui palju naatriumkloriidi ehk söögisoola tegelikkuses inimeste organismi jõuab.
Uuringus seni osalenute põhjal koostatud vahetulemused näitavad, et meestele soovituslikku päevast soola piirkogust (Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel) 6 grammi ületab enam kui 90 protsenti mehi ja naistele soovituslikust 5 grammist tarbib rohkem soola 75 protsenti naisi. Samal ajal on inimeste hinnang oma soolatarbimisele oluliselt optimistlikum: just õiges koguses tarbivad enda arvates soola kaks kolmandikku vastanutest.
«Päevanorm tuleb kokku kergemalt kui me arvame – kui hommikueineks võtta kaks singiga võileiba ja õhtul teleri ees süüa pool pakki kartulikrõpse, võibki päevakogus 5 grammi soola juba täis tulla. Suur soolatarbimise allikas on üldjuhul ka poest ostetud valmistoit või väljas söögikohtades einestamine,» selgitas uuringut juhtiv TAI vanemteadur Anu Aaspõllu.
Tema sõnul annab käimasolev soolateadlikkuse nädal eriti hea põhjuse meelde tuletada, et ülemäärane sool koos ebatervislike eluviisidega on riskiteguriks näiteks südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi ja vähi tekkimisel. Liigne soola tarbimine on seotud kõrgema vererõhuga ja seos tugevneb koos vanusega, samal ajal on kõrge vererõhk kogu maailmas suremuse peamiseks riskiteguriks.
Eurostati 2018. aasta andmetest ilmneb, et kõrgvererõhktõve suremuskordaja 100 000 elaniku kohta Eestis (22,4) on Euroopa kõrgeim. «Kõrgvererõhktõve ennetamise ühe meetmena on vaja soola tarbimise vähendada – uuringuga kaardistame Eesti olukorra ja saame välja töötada ettepanekud,» lisas Aaspõllu.