Tervise Arengu Instituut (TAI) viib esmakordselt Eestis läbi rahvastikupõhist soolatarbimise uuringut, mille tulemusel valmib juunikuus põhjalik ülevaade elanikkonna soola tarbimisest, samuti esitatakse tõenduspõhised ettepanekud soola tarbimise vähendamiseks. Praeguseks selgunud esmased tulemused näitavad, et soovituslikust normist rohkem tarbib soola ligi 90 protsenti eestimaalastest.
Ligi 90 protsenti Eesti inimestest tarbib liiga palju soola
Kui varem on uuritud inimeste enda väidetavat soolatarbimist, siis nüüdne meetod võimaldab bioproovide analüüsimise kaudu selgitada, kui palju naatriumkloriidi ehk söögisoola tegelikkuses inimeste organismi jõuab.
Uuringus seni osalenute põhjal koostatud vahetulemused näitavad, et meestele soovituslikku päevast soola piirkogust (Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel) 6 grammi ületab enam kui 90 protsenti mehi ja naistele soovituslikust 5 grammist tarbib rohkem soola 75 protsenti naisi. Samal ajal on inimeste hinnang oma soolatarbimisele oluliselt optimistlikum: just õiges koguses tarbivad enda arvates soola kaks kolmandikku vastanutest.
«Päevanorm tuleb kokku kergemalt kui me arvame – kui hommikueineks võtta kaks singiga võileiba ja õhtul teleri ees süüa pool pakki kartulikrõpse, võibki päevakogus 5 grammi soola juba täis tulla. Suur soolatarbimise allikas on üldjuhul ka poest ostetud valmistoit või väljas söögikohtades einestamine,» selgitas uuringut juhtiv TAI vanemteadur Anu Aaspõllu.
Tema sõnul annab käimasolev soolateadlikkuse nädal eriti hea põhjuse meelde tuletada, et ülemäärane sool koos ebatervislike eluviisidega on riskiteguriks näiteks südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi ja vähi tekkimisel. Liigne soola tarbimine on seotud kõrgema vererõhuga ja seos tugevneb koos vanusega, samal ajal on kõrge vererõhk kogu maailmas suremuse peamiseks riskiteguriks.
Eurostati 2018. aasta andmetest ilmneb, et kõrgvererõhktõve suremuskordaja 100 000 elaniku kohta Eestis (22,4) on Euroopa kõrgeim. «Kõrgvererõhktõve ennetamise ühe meetmena on vaja soola tarbimise vähendada – uuringuga kaardistame Eesti olukorra ja saame välja töötada ettepanekud,» lisas Aaspõllu.
Möödunud kevadel alustatud uuringus on seni osalenud 400 inimest üle Eesti. Eesmärk on lähinädalatel kaasata juhuvalimi teel veel 200 inimest ja seetõttu on TAI märtsikuus välja saatnud veel täiendavaid kutseid.
«Uuringusse kaasamine on läinud tavapärasest aeglasemalt – mõistame, et kriisiaegadel on inimestel olnud keerulisem füüsiliselt proovide andmiseks ja mõõtude võtmiseks kohale tulla ning uuring ise on ka ainult küsitlusel põhineva uuringuga võrreldes mahukam. Oleme aga väga tänulikud kõigile osalejatele, kes annavad oma panuse Eesti inimeste tervise parandamiseks. Riik saab tõenduspõhiste andmete põhjal kujundada meetmed, mis võivad puudutada nii toiduainete tootmist, turustamist kui ka tarbijate teadlikkuse kasvatamist. Soola tarbimine mõjutab otseselt meie inimeste tervist,» ütles Aaspõllu.
Uuringusse kaasatakse juhuvalimi teel Eesti inimesi vanuses 25–64 eluaastat. Osalejatelt kogutakse vere- ja uriiniproovid, mõõdetakse pikkus, kehakaal ja vererõhunäitajad. Uuringus osalejad täidavad ka toidupäeviku ja küsimustiku, mis kaardistab tervisekäitumist ja hoiakuid soolatarbimise suhtes.
Uuringu viib läbi Tervise Arengu Instituut (TAI) ning seda rahastab Eesti Teadusagentuur koos sotsiaalministeeriumi ja maaeluministeeriumiga. Tulemused avaldatakse käesoleva aasta juunikuus.