Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

ME SAAME HAKKAMA Pingeline aeg soodustab läbipõlemist

Kui me jälgime sõja ajal uudisteportaale, siis oleme sekundaarse trauma ohus, mistap tasub läbi mõelda, kas on alati vaja olla kõigega kursis.
Kui me jälgime sõja ajal uudisteportaale, siis oleme sekundaarse trauma ohus, mistap tasub läbi mõelda, kas on alati vaja olla kõigega kursis. Foto: Shutterstock

Kellel on õigus traumale – kas vaid neil, kes on ise surmale lähedal seisnud ja kõrvalseisjatele kujuteldamatuid kannatusi kogenud? Üks valeuskumusi, mida psüühiliste traumadega seoses vahel aimub, on seotud sellega, et osadel inimestel on justkui õigus olla katki ja teised – näiteks need, kes aitavad – peavad olema terasest ja tugevad, haavamatu hinge ja südamega. Nii peab, sest ise inimlik ja teiste inimeste kannatustest haavatav olla tundub egoistlik?

Teadlikkus kaudse trauma võimalusest peaks kuuluma meie psühholoogiaalaste argiteadmiste hulka. Kaudne trauma on lihtne nähtus ja viitab negatiivsetele emotsioonidele, halvas mõttes stressile, mis kõik tekib inimestel, kes kohutavatest sündmustest kuulevad, loevad või ka meedia vahendusel näevad.

Sõdade, suurõnnetuste ja looduskatastroofide ajal, kui me jälgime uudisteportaale, oleme kõik sekundaarse trauma ohus. Fotod ja videod sündmuskohtadest on alati emotsioone tekitavad, pealkirjad niisamuti. See on üks põhjus, miks taolistel aegadel soovitatakse meedia tarbimisel tark olla. Mõtle läbi, millised on adekvaatsed uudisekanalid ja millist infot üldse vajad. Ole teadlik, kuidas üht või teist sorti info sulle mõjub. Piira oma meediatarbimist kindlatele kellaaegadele, et sa negatiivsete emotsioonide ja vahel lausa totaalse abitustunde sisse ära ei upuks.

Tagasi üles