Saa teada, kuidas mõjutab alakeha treenimine aju tervist

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Teadusuuringutest on selgunud, et neuroloogiline tervis sõltub suurel hulgal jalalihaste tugevusest ning kogu keha võimest saata erinevaid signaale, vahendab Science Daily.

Uuring avaldati väljaandes Frontiers in Neuroscience ning uuringu tulemused annavad ekspertidele aimu sellest, miks närvisüsteemihaigustega patsientide selja- ning jalalihased kiiresti taandarenevad ning liikumisvõimekus hääbub. Uuringu tulemustest selgus, et alakeha ebapiisava treenimise tagajärjel ei kao ajapikku ainult lihasmass, vaid muutub kogu keha keemiline koostis ja närvisüsteem.

Teadlased korraldasid uuringu raames hiirte peal katseid, mille käigus piirati 28 päeva vältel nende võimet kasutada liikumiseks tagumisi jäsemeid. Olgugi et teadlaste hinnangul ei väljendanud hiired katse käigus erilisi stressi tunnusmärke ning jätkasid söömist, enda eest hoolitsemist ja suhtlemist, ei ole võimalik teha kindlaks, et loomad ei kogenud katse käigus emotsionaalset stressi, hirmu või valu.

Katse teises staadiumis uuriti hiirte ajudes piirkonda, mis aitab säilitada närvirakkude tervist ning toota uusi närvirakke kogu kehas. Leiti, et füüsilise aktiivsuse ja liikumise piiramine vähendas närvirakkude hulka 70 protsenti. Vähenesid nii närvirakud kui oligodendrotsüüdid ehk rakud, mis toetavad ja kaitsevad närvirakke.

Uuringu tulemustest selgus, et jalalihaste kasutamine, eriti raskuste liigutamine, saadab ajju signaali, mille toimel arenevad uued närvirakud, mis on närvisüsteemi toimimiseks hädavajalikud. Närvirakud on olulised selleks, et organism tuleks toime stressi ja igapäevaste toimingute ja pingutusega. Samuti aitab hea füüsiline vorm ja tugevad lihased ennetada mitmeid kroonilisi haigusi. Seetõttu on oluline alakeha piisaval määral treenida kas joostes, rattaga sõites, jalutades või raskustega treenides. Ekspertide hinnangul on parim viis treenida nii raskustega kui parandada kardiotrenni käigus vastupidavust.