Uneapnoed võib tulevikus ravida tablettide abil

Uneapnoe sagedased tunnused on peale hingamispauside norskamine ja iseäranis norsatused. Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Obstruktiivse uneapnoe raviks kasutatakse CPAP-aparaati, mis puhub öösel hingamisteedesse õhku ning hoiab nii pideva positiivrõhuga hingamisteed avatuna. Nüüd annab Göteborgi ülikooli uuring lootust, et uneapnoed võib ehk kunagi ka tablettidega ravida, kirjutab perearst Piret Rospu meditsiiniportaalis Med24. 

Uuritav ravim on karboanhüdraasi inhibiitor sultiaam, mida kasutatakse lastel epilepsia ravis. Karboanhüdraas on ensüüm, mis säilitab kehas tasakaalu süsihappe ja süsihappegaasi vahel. Meditsiinis on kasutusel mitmeid karboanhüdraasi inihibiitoreid, sealhulgas glaukoomi, epilepsia ja teiste haiguste ravis. Varem pole neid ravimeid uneapnoe kontekstis uuritud.

Uuringus osales 59 mõõduka-raskusega uneapnoega patsienti, kellele manustati kas 200 või 400 mg sultiaami või platseebot.

Üldiselt vähendas ravi apnoe episoodide arvu öö jooksul ja parandas ööaegset oksügenisatsiooni. Apnoe-hüpopnoe indeks (AHI) saadakse, kui apnoede ja hüpopnoede arv kogu öö jooksul jagatakse unetundide arvuga, seega peegeldab AHI keskmist hingamishäirete arvu tunnis. Täiskasvanu normaalne AHI on kuni viis. Sultiaami 400 mg vähendas AHI-t 41 protsenti (55-lt 33-ni) ning 200 mg vähendas AHI-t 32 protsenti (61-lt 41-ni). Platseebogrupis vähenes AHI samal ajal viis protsenti (54-lt 51-ni).

Apnoe episoodide vähenemise vähemalt poole võrra saavutas 40 protsenti 400 mg tarvitanutest, 25 protsenti 200 mg tarvitanutest ning viis protsenti platseebogrupi uuritavatest. Koguöö keskmine hapnikuga saturatsioon paranes mõlemas ravimit saanud grupis ühe protsendi võrra.

Üksikutel patsientidel esinesid kõrvaltoimed nagu peavalu ja õhupuudustunne, kõrvaltoimed olid sagedasemad suure ravimi annuse kasutajate hulgas.