USA ajakirja andmeil on Putinil verevähk – mida haigus endast kujutab?

Vladimir Putin 11. mail. Anonüümse oligarhi sõnul on Venemaa presidendil verevähk. Foto: Mikhail Metzel/Kremlin Pool/Scanpix

Venemaa president Vladimir Putin on «väga haige verevähi tõttu», väidab ajakirja New Lines andmeil Kremli siseasjadega kursis olev oligarh.

USA ajakirja hangitud salvestisel arutleb anonüümne oligarh märtsi keskel Putini tervise üle Lääne riskikapitalistiga.

Venelane ütleb salvestisel, et Putinile tehti oktoobris, loetud kuud enne Ukrainasse sissetungi käsu andmist seljaoperatsioon, mis oli seotud tema verevähiga. Samuti kurdab ta, et president on hulluks läinud. 

Postimehe terviseportaal on vahendanud, et verevähk tekib geenide kahjustumise tagajärjel, mille tulemusena häirub nii vererakkude normaalne elutsükkel kui ka tasakaal.

Riskiteguriteks on nakkushaigused, nõrk immuunsüsteem, kokkupuude kiirgusega ja kemikaalidega, keemiaravi, geneetilised häired, keskkondlikud tegurid, autoimmuunsed häired.

Sümptomid võivad varieeruda, kuid sageli on nendeks:

• väsimus ja õhupuudus (tingitud punaste vereliblede hulga vähenemisest);
• turses, valulikud lümfisõlmed ja luuvalu (tingitud ebanormaalsete rakkude kuhjumisest);
• verevalumite teke, verejooksud (tingitud vereliistakute hulga vähenemisest);
• nakkused;
• palavik;
• ebaselge või ootamatu kaalulangus.

Eristatakse 140 erinevat tüüpi verevähki, mida saab liigitada kolme põhirühma: leukeemia, lümfoom ja müeloom.

Leukeemia korral vohavad luuüdis ebanormaalsed (leukeemilised) rakud ja normaalsete vererakkude teke pidurdub, vahendab Kliinik.ee.

Ägedat müeloidleukeemiat esineb enam täiskasvanutel pärast 50. eluaastat ja mõnevõrra sagedamini meestel. Tekib väsimus, jõuetus, õhupuudus, südamepekslemine, valu südame piirkonnas.

Lümfoidleukeemia algab hiilivalt ja mõnda aega ei pruugi mingeid sümptomeid esineda. Lisaks valgeliblede hulga suurenemisele luuüdis ja veres täheldatakse lümfisõlmede, maksa ja põrna suurenemist.