Arst avaldab sagedase vea, mille tõttu kaal mühinal tõuseb

Kõhurasv on seotud kõrgema haiguste tekkeriskiga. Foto: Shutterstock

Sagedased planeerimata näksimised ja söömine liikvel olles põhjustavad kaalus juurde võtmist ja gastroenteroloogilisi haigusi, nendib dr Artur Minenko, Confido ja Elite kliiniku toitumisnõustaja.

«Kõik kahjulikud harjumused võtab inimene väga kiiresti omaks ja neist lahti saamine on väga raske. Aga sellega saab võidelda, väljapääs on väga lihtne — planeeritud suupisted, päevakava ja unegraafik,» kinnitab Minenko ajakirjas Tervise Meeter.

Minenko sõnul on näksimisel ja näksimisel vahe.

«Kõigile oma patsientidele, olenemata toitumiseesmärkidest, soovitan teha vähemalt ühe vahepala päeva jooksul ja kui patsient vajab ravidieeti, siis on selliseid vahepalasid kaks-kolm päevas,» ütleb arst.

Lisatoit ehk vahepala ehk siis planeeritud näksimine, on dieedis planeeritud ja sellega on seotud kellaaeg ja söögikoht. 

«Plaanilised suupisted on väga olulised. Selline näksimine aitab õhtusöögini või lõunasöögini vastu pidada, aitab vältida hilisemat niinimetatud ülesöömist, annab jõudu, peletab väsimuse, hoiab suhkrutaseme normis, mis aitab säilitada rõõmsameelsust ning erksust ja kiirendab metabolismi, mis on vajalik neile, kes soovivad kaalu kaotada,» loetleb dr Minenko. 

Klassikalises dietoloogias on kolm põhitoidukorda ja kaks lisatoidukorda.

Ülejäänu on Minenko sõnul planeerimata näksimine.

«Näksimine toimub emotsioonide ajel ja inimene ei ole sageli näljane,» tõdeb ta. «Me istume arvutis või sõidame autos, jalutame – vaja näksida pähkleid, maiustusi, koogikesi, lihtsalt harjumusest. Muidugi on erinevaid põhjuseid, miks see nii on.»

Minenko sõnul võib näiteks näksima ajendada nälg, kuna inimene on teinud toitumises ebatervisliku ajutise muutuse ehk niiöelda peab dieeti, kus pahatihti ei ole tegu tasakaalustatud toitumisega. Arst ütleb, et mikro- ja makroelementidevaest toitumist ei saa dieediks nimetada.