L, 8.10.2022

Kuhu kaob jaks ja kust tuleb energia

Aleksander Laane
, ajakirjanik
Kuhu kaob jaks ja kust tuleb energia
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Foto Marta Wave, Pexels

Väsimus pärast töötegemist on normaalne, läbipõlemine aga mitte. Pandeemia õpetas meile, et ka krooniline väsimussündroom on tõepoolest päris asi. Saamaks aru, kuidas elu häirivast väsimusest jagu saada, peab kaevuma meie keha energiamajandusse. 

Kindlasti olete kuulnud, et pea iga raku jõujaamaks on mitokondrid. Need on kui riik riigis – ehk siis antud teema puhul rakk rakus. Seda ka üsna otseses tähenduses – mitokondril on näiteks oma kahekordne membraan ja pärilikkusaine DNA, millel küll pole samasugust parandusmehhanismi kui rakutuumas oleval DNA-l. See eriline DNA antakse inimesel ja enamikul hulkraksete liikidest edasi vaid emaliini pidi – munarakk hävitab spermi mitokondrid kohe pärast viljastamist. Põhjus selleks on n-ö eelajalooline – mitokondrite eellased olidki algselt eraldi rakud, mis suutsid energiatootmiseks hapnikku kasutada. Veel on mitokondril palju lisaülesandeid – raku ainevahetuse ja kasvu reguleerimine; programmeeritud rakusurma tagamine, kui rakku parandada ei õnnestu, aga ka soojuse ja vahel mõnede hormoonide tootmine.

Kui palju neid mitokondreid rakus on?

Märksõnad
Tagasi üles